Pihlakad on praegusel ajal nii ilusad, nii punased, nii kutsuvad, et võib pea-aegu kuulda, kuidas nad hüüavad: “Me oleme valmis, tule nopi meid!”. Pihlakas on põhjamaade rahvastele suur kingitus, sest ta on kõige külmakindlam vitamiinirikaste viljadega puu. Kui me vaid vaevuksime sirutama kätt pihlamarjade järele, saaksime sellest suurt tuge oma tervisele. Marjade väärtus on sedavõrd suur, et neid tasub hoidistada ka talveks.

Tänapäeval ei piirdu inimesed metsast pihlakamarjade korjamisega – paljudes aedades on kasvamas ka kultuurpihlakad suurte magusate marjadega, kuid metsikuna kasvava hariliku pihlaka marjad on siiski suurema toiteväärtusega, kui kultuurpihlaka omad. Asjata peljatakse pihlakamarju nende mõrkja maitse tõttu. Kui vanal ajal oodati marjade korjamisega, kuni külm neid näpistab, siis tänapäeval saab ju marjad sügavkülma pista. Sinna võib neid jättagi talve ootama või võtta paari päeva pärast välja ja toimetada nendega soovi kohasel edasi. Miinuskraadid parandavad tunduvalt metspihlakate maitseomadusi, muudavad marjad magusaks ja mahlasemaks. Hea on siinkohal see, et pihlaka raviomadused külmutamisel ei vähene nagu näiteks kibuvitsal. Kultuurpihlakamarjadel puudub häirida võiv mõrkjas maitse ja neist valmistatud hoidised on väga maitsvad, sobides edukalt asendama jõhvikat, pohla ja ka rosinaid.

Pihlakamarjad tugevdavad immuunsüsteemi, ravivad külmetushaigusi, vähendavad soolegaase, suurendavad maohappesust, vähendavad vere kolesteroolisisaldust, tugevdavad kesknärvisüsteemi ja südametegevust, normaliseerivad ainevahetust ja vererõhku ning on abiks paljude haiguste ravis.

Pihlamarjad on suure vitamiinisisaldusega ja sobivad süüa nii toorelt kui ka kuumtöödeldult.

C-vitamiini sisaldus sõltub aastast ja kasvukohast ning on suuresti kõikuv, 40-220 mg 100 g marjades.

C-vitamiini rikkamad on kodumaistest marjadest vaid astelpajumarjad, mustad sõstrad ja kibuvitsamarjad.

Pihlakamarjad on rikkad ka teistest vitamiinidest – sisaldavad B-grupi, D-, K-, P- ja E-vitamiine. Palju on neis kõikvõimalikke bioaktiivseid aineid, eeskätt karotenoide.

Pihlakamarjade biokeemilist väärtust tõstavad veelgi neis leiduvad parkained, pektiinid, glükosiidid, flavonoidid ja eeterlikud õlid. Marjad sisaldavad orgaanilisi happeid, seejuures ka säilitamist soodustavat sorbiinhapet, ning aitavad teiste toiduainetega hoidistes ära hoida käärimisprotsessi. Mineraalainetest on pihlakates rohkesti rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, räni, väävlit, mangaani jt. Võib olla raske uskuda, aga suhkruid sisaldavad pihlakamarjad rohkem kui maasikad-vaarikad. Pihlakate magusat maitset varjutab lihtsalt mõruaine parasorbiinhape. Siiski ei ole see mõru maitse meile kahjulik, vaid aitab isupuuduse ja maohädade korral.

Pihlakamarjad on väärt toidumarjad nii moosina, mahlana, püreena, tarretisena kui ka segahoidstena koos teiste marjade ja isegi köögiviljadega. Pihlakat loetakse mingil määral ka maitseaineks ja seda ta tõesti on. Kuivatatud marjadest jahvatatud pulber annab paljudele toitudele lisaväärtuse ja erilise maitse.

 

Pihlakatoorsiirup

1 kg pihlakaid

1 kg suhkrut

Hoia metspihlakamarju üks ööpäev sügavkülmas ja pane need külmunult kihiti suhkruga kaanega keedunõusse. Tambi marju sulamisel veidi katki ja jäta kaheks ööpäevaks seisma. Sega aeg-ajalt, kuni suhkur on sulanud. Lase veel veidi seista ja pane marjad marliga kaetud sõelale nõrguma. Vala siirup ettevalmistatud pudelitesse või purkidesse ja hoia külmkapis või jahedas ruumis.

Järelejäänud marjad pane hõredalt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja kuivata paokil uksega praeahjus 60 kraadi juures, aeg-ajalt segades. Nii saame maiuspala, mis on kommide või rosinate eest.

 

Pihlaka-õunapüree

500 g pihlakaid

500 g puhastatud õunatükke

2 kl vett

500 g suhkrut 1 l püree kohta

Vanillsuhkrut või kaneeli

Keeda sügavkülmast võetud pihlakamarju ja õunatükke veega umbes 10 minutit. Püreesta segu saumikseriga, lisa suhkur ja keeda pidevalt segades 15 minutit, maitsesta vanillsuhkruga või kaneeliga. Täida ettevalmistatud purgid, sulge õhukindlalt ja jahuta.

 

Vürtsikas pihlakasalat

1 kg kultuurpihlakaid

1 kg pohli

200 g suhkrut

2 puhastatud hakitud tšillipaprikat

2 purustatud küüslauguküünt

2 spl hakitud punet või majoraani

3 spl õunaäädikat

1 spl sinepiseemneid

0,5 tl soola

Vett

Suru puhtad marjad koos suhkruga katki ja pane keedunõusse vähese veega keema. Keeda tasasel tulel 15 minutit, sega ülejäänud ained juurde ja keeda veel 10 minutit. Eemalda vaht. Täida salatiga ettevalmistatud purgid, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita jahedas.

 

Naudinguterohket katsetamist,

Looduspere Reedu

 

Kasutatud materjal: A. Luigela “Hoidised”

Pihlakaid pildistas: Rohelisem Metsavana