Kuidas tarbida loodussõbralikult?

Loodusesõbralikke tooteid tunneme tihti erilise keskkonnamärgi järgi, mida ei tohi kasutada ilma pädeva organisatsiooni loata. Need märgid võivad olla riiklikud, organisatsioonide antud või ka ettevõtte omad.

Vaata keskkonnamärke joonisel ja jäta need meelde: põhjamaade keskkonnamärgi – rohelise luige – võib leida näiteks loodusesõbraliku pesupulbri Minirisk pakendilt, saksa sinise ingli kujutisega märgi, vanapaberist toodetud ümbrikelt; töötlusvõimalusele osutava märgi metallist joogipurkidelt; Soome firma UPO keskkonnamärk külmkapil annab teada, et see eraldab teistest vähem freoone. Lisaks Euroopa Liidu “lilleke”, Kanada “keskkonnasõbralik valik”, kloorivabalt toodetud paberi märk, põletuskõlblikkuse märk plasttootel jne.

Kui tahaksid osta ainult keskkonnasõbralikke tooteid, siis:

* loe, millest toode koosneb; 
* uuri, kas reklaamitakse mõnd keskkonnasõbralikku omadust. 
* eelista tooteid, millel on keskkonnasõbralikkust tõendavad märgid. Ent mõned keskkonnamärgid, mida igapäevastel toodetel näeme, Eesti tingimustes enamasti veel ei toimi.

Näiteks:

Saksa roheline punkt (Der Grüne Punkt) tähendab seda, et Saksamaa tootja on maksnud Saksamaa prügitöötlejale oma toote keskkonnale kahjutuks muutmise eest. Eestis näitab see märk vaid teoreetilist võimalust, et seda võiks töödelda.

Töötlusvõimalust kajastav märk eksporditud toodetel (näiteks plastkottidel ja pudelitel ning muudel esemetel) viitab toote või pakendi töötlemise võimalikkusele, kuid Eestis pole see tihti veel korraldatud ja kõik läheb ikkagi prügimäele. Töödelda saab tulevikuski vaid juhul, kui need pakendid viiakse kogumispunkti. Kuid ka praegu saab vanapaberit ja metallpurke viia kokkuostupunkti, kust need lähevad töötlasse.

Kas see, mida ma iga päev kasutan, on keskkonnasõbralik?

Pesupulber. Loodusesõbralikud on sellised pesupulbrid, mille pakendil on märge, et nad:

1) ei sisalda fosfaate
2) koosnevad looduses bioloogiliselt lagunevaist ja keskkonnale ohutuist aineist
3) ei sisalda optilisi kirgastusvahendeid või tugevaid pleegitajaid. Fosfaati sisaldav pesupulber koormab veekogusid toitainetega, taimed hakkavad liigselt vohama ning veekogu eutrofeerub. Tagajärg: elutingimused halvenevad, veekogu kasvab kiiremini kinni.

Patareid. Loodusesõbralikud patareid ei sisalda raskmetalle nagu kaadmium ja elavhõbe, sellekohane märge on tavaliselt patarei peal: Mercury /Hg/ and Cadmium /Cd/ free. Kõlbmatuks muutunud patareid tuleb viia kogumispunktidesse: vastavad kastikesed on paljudes suuremates asutustes ja kauplustes. Sealt lähevad patareid töötlusse, kus loodusele kõige kahjulikumad ühendid eraldatakse. Loodusesse sattunud raskmetallid kuhjuvad toiduahelas, põhjustavad raskeid haigusi. Eriti ohustatud on toiduahela lõpus olevad loomad (kotkad, hülged jt.).

Bensiin –  keskkonnasõbralik on osta pliivaba bensiini 95 E (ei sisalda mürgise raskmetalli plii ühendeid). Pliiühendid lagunevad looduses väga aeglaselt ja kuhjuvad organismides, nt. teeäärsetes taimedes, marjades, seentes, õuntes. Et meil kasutatakse veel palju tavalist bensiini (vanemad automargid), siis pole tee ääres (vähemalt kuni 25 m teest, suurte magistraalide ääres kuni 100 m) kasvanud taimi tervislik süüa ei inimesel ega loomadel.

Paber – paberil, mis on valmistatud keskkonnasõbralikult, leiame vastava märke – toodetud (vähemalt osaliselt) vanapaberist, säästes puitu – valgendusainena ei ole kasutatud mürgiseid klooriühendeid.

Plast – eri liiki plaste on väga raske eristada, kuid osadel toodetel võib leida märgikombinatsioone: näiteks PE või PET(1,2,4) – polüetüleen, PVC(3) – polüvinüülkloriid, PP(5) – polüpropüleen, PS(6) – polüstüreen, 7 – muu ja segaplast.

Kõige keskkonnakahjulikum plast on PVC ehk polüvinüükloriid, millest tehakse nii pehmeid kui ka kõvu esemeid: toidukiled, torud, kastid, mahutid, ehitusmaterjalid, elektrijuhtmete isolatsioon, osa vihmamantleid, vakstuid, tapeete, põrandakatteid, joogipudelite must põhi jne. Vahel on toodetel kiri, et see on PVC-vaba, aga enamasti sellist teksti ei leia. Põledes (näiteks prügimäel) eraldab PVC-plast väga mürgiseid kloori sisaldavaid ühendeid, mille kaduvväikesed kogused õhus võivad soodustada vähi teket nii inimesel kui teistel organismidel. Sellepärast tuleks PVC-plastist tooteid vältida ning töödelda neid ainult selleks kohaldatud prügitehastes.

Tavalised kilekotid ei sisalda klooriühendeid need on enamasti polüetüleenist (plastidest kõige vähem mürgine). Ent kotid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid ja värve, seepärast pole nende põletamine kodukoldes parim lahendus. Kui üldse kodus plasti põletada siis ehk polüetüleenist või polüpropüleenist esemeid. Mitte mingil juhul ei tohi põletada PVC- (nt. elektriisolatsiooni juhtmeid) ja polüstüroolplastikust esemeid (PS, näit. jogurtitopsid, osa ühekordselt kasutatavaid nõusid).Plastid ei lagune looduses, see tähendab, et neist on võimalik lahti saada üksnes vastavates tehastes (kus on ka puhastusseadmed): jäätmed kas sulatatakse uuesti plasttoormeks või põletatakse. Lääne-Euroopa maades nii ka osaliselt tehakse – sellest siis töötlusmärgid välismaistel kilekottidel jt. toodetel.

Eestis plastijäätmeid elanikkonnalt praegu ei koguta: suurem jagu läheb prügimäele, kus see süüdatuna saastab õhku, vett ja mulda mürgiste ainetega – need aga ohustavad meie endi tervist ja saastavad loodust. Sellepärast: kui tahad elada keskkonnasõbralikult, siis väldi või tarbi võimalikult vähe plastist tooteid ja pakendeid. Eelista loodusesõbralikumat materjali (paber, looduslik riie, korduvkasutusega klaaspudel, puit jne.).

Kodutehnika ja tarbekeemia. Loodusesõbralikumad on vähem vett ja energiat tarbivad pesumasinad, energiasäästlikud kodumasinad, külmkapid, mis ei eralda õhku freoone (või eraldavad vähe) jne. Atmosfääri kõrgemates kihtides kogunevate freoonide tõttu hõreneb osoonikiht, selle tagajärjel jõuab Maale rohkem elusorganisme ohustavat ultraviolettkiirgust. Sellepärast püüakse vähendada õhku eralduvat freoonide kogust. Uut külmkappi ostes vaadake, kas sel on märge freoonide kohta, freooniallikaiks on ka paljud aerosoolid (juukselakid, deodorandid jne.). Otsige sellistelt toodetelt märki (teksti), mis kinnitab, et need ei eralda freoone või on CFC-vabad.

Tetrapakid. Tetrapakk valmistatakse plastist ja papist, mahlapakid sisaldavad veel alumiiniumist vahelehte. Neist pakendeist on väga raske loodust saastamata vabaneda, sest kõik komponendid tuleks töödelda eraldi. See pole enamasti võimalik. Tetrapakk suurendab oluliselt ka prügi mahtu. Selle asemel oleks loodusesõbralikum osta jooke korduvalt kasutatavas pakendis, näiteks klaaspudelis. Kahjuks meil enam piima pudelis ei müüda. Seevastu Hollandis on keskkonnahoidlike inimeste survel klaasist piimapudel taas poolehoiu võitnud.

Mõtle oma tervisele! Mitmesugused keemilised ained, mürgid, kodukeemia, sünteetilisest materjalist riided, värvid, toiduainete komponendid (konservandid, värvid) võivad põhjustada allergianähte või haigestumist. Sellepärast on vaja enne kasutamist lugeda läbi sildid toote peal, (küljes) saamaks teada, mida ta sisaldab. Hea oleks vähendada riski, ostes võimalusel konservandivaba või keemiliselt töötlemata toodet (kodumaine puuvili, lühema säilivusajaga konservid ja toiduained), kasutada looduslikumaid pesuaineid (pesuseep) jne. Muidugi oleks tervislik puhata ja töötada keskkonnas, kus õhk on puhas, ei tarvitata ülemäära keemilisi puhastusvahendeid, putukamürke, värve, lakke, kemikaale jt. 

Autor: Külli Kalamees-Pani