Eeterlikud õlid on taimedest/ taimeosadest pressitud või destilleeritud aromaatsed õlid, milledel on väga palju häid omadusi nii nahale kui meelele. Eeterlikud õlid kogunevad taime kiududes olevatesse näärmetesse või paunadesse ning usutakse, et nende ülesandeks on soodustada tolmlemist ning tõrjuda röövloomade rünnakuid. Neid õlisid leidub taimede eri osades – õites, viljades, lehtedes, marjades, käbides, juurtes.

Üks eeterlik õli koosneb keskmisel sajast koostisosast. Eeterlikel õlidel on väga võimsad raviomadused, seepärast kasutatakse neid tervendamiseks nii aroomiteraapias kui ka nahahoolduses.

Aroomiteraapias kasutades tungivad eeterlike õlide molekulid nina kaudu organismi ja saadavad ajusse sõnumeid, et virgutada vaimu ja hinge ning tõstavad meeleolu. Eeterliku õli sissehingamisel satuvad tilluksed molekulid ülemisse ninakäiku, kus asuvad retseptorrakud. Igast rakust kasvavad välja peened karvakesed, mis edastavad info lõhnade kohta aju keskusesse. Sealt saadetakse elektrokeemilised sõnumid aju osadesse, mis seostuvad lõhnaga.

Nüüd vallanduvad neurokemikalid, mis võivad olla ergutavad, rahustavad, lõõgastavad või eufoorilised. Mööda ninakäiku liiguvad lõhnamolekulid ka alla kopsudesse ning hajuvad seal vereringesüsteemi.

Nahahoolduses kasutades imenduvad eeterlikud õlid higinäärmete ja karvanääpsude kaudu vereringesse. Organismi naha ja limaskestade kaudu imendunud eeterlikud õlid eritatakse orgamismist muutumatult läbi kopsude ja neerude, eeterlikud õlid ärritavad sealjuures kopsukude ja ülemiste hingamisteede limaskesti, põhjustades röga eritumist.

Eeterlikud õlid aitavad suurepäraselt tugevdada immuunsüsteemi, võidelda põletiku vastu ja väljutada toksiine.

Eriti kasulikud on sealjuures näiteks tsitruseliste, ingveri ja eukalüptiõlid – aroomiteraapia käigus on nende abil võimalik leevendada nii külmetuse kui ka gripi sümptomeid.

Seega võib külmetushaiguste korral aroomiteraapiat kasutada eduka tugiravina. Selle abil on võimalik taastada keha ja tunnete tasakaal, tugevdades seeläbi immuunsüsteemi, aidates ära hoida haigusi ja ravida kergemaid haigussümptomeid.

Samuti toetavad eeterlikud õlid inimese iseparanemisvõimet ning paljud neist on ka antiseptiliste omadustega (nt nelgiõli, tüümianiõli).

Mitmed õlid toimivad lihaseid lõõgastavalt (nt sidrunmeliss, piparmünt).

Eeterlikud õlid koosnevad paljudest kergesti lenduvatest orgaanilistest ainetest ning on võimelised, toimides läbi kesknärvisüsteemi, mõjutama inimese psüühikat, tasakaalustama emotsioone ja leevendama üleväsimust.

Põhiliselt sobivadki eeterlikud õlid just psüühika tasakaalustamiseks

Sealjuures aitavad nad kaasa näiteks unehäirete leevendamisele, üleväsimusest võitu saamisele ja mitmete pingete vabastamisele. Keha eneseravimise võime äratatakse sellega, et viiakse esmalt tasakaalu psüühika ning sellega kaasneb võimalus teiste organite häirete leevendamiseks. Nii saab aroomiteraapia abil lisaks ka lõõgastada lihaseid, leevendada ülemiste hingamisteede haigusi ning mitmeid nahahädasid, nagu akne, naha kuivus ja kergemakujulised ekseemid. Selleks aga peab tundma konkreetsete eeterlike õlide farmakoloogilisi toimeid. Õlide valikul on oluline sisetunne. Aroomiterapeudi juures teraapiat saades valib terapeut välja kliendi konkreetse tervisehäda leevendamiseks kõige sobivamad eeterlikud õlid. Seejärel teeb nende seaks valiku inimene ise, usaldades oma sisetunnet.

Kuna aroomiteraapial on rakendusalasid mitmeid, siis saab endale ise eeterlikest õlidest kokku segada kasvõi iga päev uue parfüümi, seebi, lisada eeterlikke õlisid šampoonile (või teha ise šampoon eeterlike õlidega), kasutada õlisid naturaalsetes puhastusvahendites, õhuvärskendajates ja mujal. Aroomiteraapia massaaži on soovitav teha mitte tihemini kui 3-4 päeva järel kuni 10 korda, seejärel pidada vahet 1-2 kuud ning alles siis teha uus kuur. Seda seetõttu, et läbi naha imendunud eeterlikud õlid jäävad nahaalusesse rasvkoesse püsima ning imenduvad sealt 3-4 päeva jooksul verre.

Järgima peab ka seda, et eeterlikke õlisid kasutatakse ühest tilgast kuni kümnekonna tilgani. Päevane maksimumdoos on ca 40 tilka keskmise täiskasvanud inimese kohta. Erinevatel inimestel on see mõistagi erinev, kuid alati on kasulik järgida põhimõtet, et vähem on kasulikum (kõikide kasutusalade juures).

Aroomiteraapiat ei kasutata väikelaste, rasedate, imetavate emade ja ettevaatlik tuleks olla ka eakate ning raskesti haigete puhul. Viimastele on sobilikuks aroomiteraapia vormiks sisse hingamine lõhnalambist, lõhnakivilt või taskurätikult.

Kõiki aroomiteraapia vorme saab iseseisvalt, ilma aroomiterapeudi juuresolekuta teha, kuid järgima peab ohutusnõudeid. Eeterlikku õli reeglina lahjendamata nahale ei kanta, selge peab olema ka kasutamiseks lubatud doos (lahjendus).

Samuti peab vältima eeterlike õlide sattumist silma, limaskestadele või nende alla neelamist. Lisaks peab teadma, millised eeterlikud õlid võivad soodustada päiksepõletuse teket nahal.

Suvel ei kasutata näiteks tsitruselisi, kuid need ei ole ainsad päikesepõletuse teket soodustavad eeterlikud õlid.

Algajal ei soovitata ka nahale mõeldud tooteid ja seepe-šampoone ise tegema hakata, vaid muretseda need aroomiterapeudilt või loodustoodete poodidest.

Küll aga võib saunas leilivette panna 1-2 tilka ning lõhnalambis kasutada eeterlikku õli kõige ohutumal viisil.

Muide, lihtsa lõhnalambi saab ka ise kombineerida, võttes väikese kausikese puhta veega ning asetades see radiaatorile või ahjule ning tilgutada sinna mõned tilgad eeterlikku õli.   Kasutatud materjal:

• http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-10989/Aroomiteraapiaga-k%C3%BClmetuse-vastu
• http://www.jovely.ee/blogi/eeterlikud-olid