Vürtsid annavad tervist ja sooja

Maitsetaimedena saab kasutada paljusid taimi, mis oma kontsentreeritud lõhna- ja maitseomadustega lisavad toidule lisaboonust. Vürtsideks nimetatakse aga nende taimede seemneid, kuivatatud koort, juuri, vilju ja lehti, mis juba väga väikeses koguses on tuliseks toidulisaks, andes ning säilitades maitset, värvi ja lõhna.

Paljusid vürtse kasutatakse ka ravimitööstuses ning kosmeetikas, olles tuntud oma seene- ja põletikuvastase ning antibakteriaalse toime poolest.

Sooja kliimaga maades on nad asendamatud ka toidu säilitamise seisukohast.

Vürtsid on personaalse iseloomuga, olenevalt inimese tüübist kas meeldib või ei meeldi vürtsikas toit, mõnel on aga tuliste roogade järele suisa vajadus.

Kuumal suvel ei ole paslik teravaid toite süüa – seedetuld ei ole vaja lisaks välisele kuumusele ergutada, aga meie külmas ja niiskes talves on nad omal kohal.

Kõige lihtsam näide on nn piparkoogimaitseaine, mis annab tavalisele küpsisele just vajaliku talvise tulisuse.

Kaneel, nelk, ingver, aniis jt vürtsid loovad oma aroomidega jõulumeeleolu ja mõjuvad pimedal ajal tujutõstvalt.

Lisaks on neil ka muid tervisele kasulikke omadusi – aitavad kaasa seedimisele ja rahustavad ülekoormatud magu.

Kardemoni

kasutatakse India köögis juba üle 2000 aasta. Tulise vürtsina ergutab kardemon pankrease tööd ja leevendab kõhuvalu. Ta on tõeline külma aja söökide ja jookide vürts, mida leidub ka paljudes maitseainesegudes. Kardemon võib lisada otse pärmitainasse (ka soolasesse), näpuotsaga soojadesse salatitesse, õlide-äädikate maitsestamiseks, kuumadele jookidele maitse rikastamiseks (sh kohvile otse filtrisse). Indias kasutatakse teda palju ka lihatoitude maitse pehmendamiseks.

Vanilje

Ehtne vanilje on safrani järel kalliduselt teine vürts maailmas (ilmselt seepärast kasutataksegi paljudes valmistoitudes kunstlikku vanilliini). Vanilje annab jõudu, rahustab, tugevdab närve ja neerude tegevust, aitab väsimuse korral.

Aniis

või ka “magus köömen” oli juba vanas Egiptuses kasutusel kui närve rahustav ja seedimist soodustav vürts.

Ingver

aitab lima eritada ja kasutatakse seepärast külmetushaiguste korral . Ingveriteed on lihtne ka ise teha – 3-4 viilu kooritud ingverit valada üle kuuma veega, lasta 5-10 minutit tõmmata ja juua soovi korral mee ja sidruniga.

Kaneel

on maitselt mahedam kui ingver, kuid toimelt isegi tugevam. Soodustab seedimist ja vereringet ning aitab eritada lima.

Nelk

omab valu vaigistavat ja antibakteriaalset toimet ning seda on kasutatud hambavalu ja igemepõletike korral. Vürtsnelgis sisalduv eeterlik õli eugenol stimuleerib maomahla ja sapi teket ning toimib seega ka seedimist soodustavalt. Kui tunnete aga, et viirus hakkab ligi tikkuma, valage mustsõstramahlale kuum vesi peale, lisage nelgiõisik ja tükike värsket ingverit ning saategi toniseeriva joogi.

Loorber

ei ole võimas mitte ainult maitselt (üks leht kingib meki potitäiele toidule!), vaid ka toimelt. Ta võitleb põletiku ja infektsioonidega, parandab seedimist ja on diureetilise mõjuga, reguleerib vere suhkrutaset, nii lehti kui ka marju kasutatakse peavalude ravis. Lihatoitudes elimineerib loorber veremaitse. Aroomiteraapias aitab loorber valu ära võtta.

Meie köögis kasutatav harilik köömen on Euroopas vürtsina tuntud aga juba mitu aastatuhandet. Köömnel on seedimist (rasvaste toitude korral) parandavad omadused. Kõhupuhituse ja -valu korral tehke köömneteed.

Praegusel külmal, niiskel ja pimedal ajal oleme eriti vastuvõtlikud stressile ning sellest tulenevalt ka kõikvõimalikele viirus- ja külmetushaigustele. Seetõttu peaksime endid eriti hoidma ja hellitama, lubama endale tujutõstvalt lõhnavat, soojendavat, talviselt vürtsikat teed ning valmistama keha turgutamiseks ning viiruste eemalepeletamiseks ka rohkem vürtsidega rikastatud soojendavaid roogasid.

Kaneeli-kardemoniribi

Krõbe ribi jõuluvürtside ja kohviga. Võib serveerida nii rootsi laual kui iseseisva roana koos riisinuudlite ja rohelise kapsa salatiga.

1 kg ribi

1 punane sibul

1 apelsin

1 mandariin

1 laim

8 nelgitera

3 spl toorsuhkrut

Marinaad ja kaste:

1 dl sojakastet

0,5 dl oliiviõli

1 dl kanget kohvi

1 dl siirupit

2 tl kardemoni

1 tl kaneeli

1 tl jämedalt purustatud vürtsi

2 tl soola

Sega marinaadi ained. Lõika ribi portsionisuurusteks tükkideks ja pane marinaadi. Jäta liha ööseks marinaadi seisma. Võta liha välja, kuid pane vedelik kastme valmistamiseks kõrvale. Küpseta ribid ahjus fooliumiga vooderdatud plaadile pandud restil umbes 40 minutit 175 C juures. Viiluta sibul. Koori ja fileeri puuviljad, kogu selle käigus tekkinud mahl eraldi nõusse. Lase puuviljad, mahl, sibul, nelgid ja suhkur soojaks. Korja nelgiterad enne serveerimist vedelikust välja. Lase marinaad keema ja hauta nõrgal tulel kuni veniva kastme saamiseni.