Inimesed hakkasid tarvitama piima toiduks juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Egiptuse, Kreeka ja Rooma arstid nimetasid seda koguni “elumahlaks”, “terviseallikaks” ja “valgeks vereks” ning soovitasid tarvitada ravi eesmärkidel justnimelt kitse- ja lambapiima.

Juba 400 aastat enne meie ajaarvamist lisas kuulus Vana-Kreeka arst oma töödesse juhiseid, kuidas tarvitada piima mitmesuguste haiguste puhul, näiteks kitse- ja hobusepiima kopsutuberkuloosi korral.

Ka kuulus idamaade teadlane Avicenna , kes elas rohkem kui 1000 aastat tagasi, pidas piima parimaks toiduks nii lastele kui eakatele.

Oma koostiselt ongi just kitsepiima peetud inimese rinnapiimale väga lähedaseks (Looduspereski on müügil kitsepiimast valmistatud rinnapiimaasendaja).

Avicennagi nimetas kasulikeimaks kitse- ja eeslipiima ning soovitas neid juua koos mee ja soolaga. Eks olegi ju elu aluseks piim, esialgu ema rinnapiim, selle puudumisel aga lihtsalt värske, naturaalne toorpiim.

Kitsepiima omastab inimese organism lehmapiimast tunduvalt paremini. See tuleneb sellest, et kitsepiima rasvamolekulid on kaks korda väiksemad lehmapiima omadest, mistõttu ongi seda parem seedida ja omastada. Kitsepiim ületab ka peaaegu kaks korda lehmapiima selliste meie organismile väärtuslike valkude, nagu albumiin ja globuliin, sisalduselt. Samuti sisaldub temas mitu korda rohkem rauda ning A-, C-, D- ja PP-vitamiine kui lehmapiimas. Kõike neid aineid vajab aga kasvav organism.

Kui mõningatel inimestel võib lehmapiima tarbimine tekitada allergilisi reaktsioone, siis katsed on näidanud, et kitsepiima taluvad need inimesed suurepäraselt. Sama võib öelda nende kohta, kellel lehmapiim põhjustab seedeprobleeme. Kitsepiim mõjub soodsalt mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite paranemisele, seda soovitatakse kopsutuberkuloosi korral ka siis, kui kaasneb vereköhimine ning samuti on seda hea tarvitada bronhiaalastmat põdevatel inimestel. Ka on ta hea külmetusest ja teistest haigustest põhjustatud köha korral, leevendades põletikuliste protsesside ägedust, takistades nende edasist arengut ning süvenemist. Kitsepiim leevendab haige seisundit angiini, neelu- ja mandlipõletiku ning teiste kurguhaiguste puhul.

Rahvatarkus ütleb sedagi, et kitsepiima tuleks tarvitada mõningate närvihäirete korral – seda antakse juua inimestele, keda vaevad pidev ärevustunne ja närvipinge, samuti neile, kel on kalduvus langeda depressiooni. Palaviku puhul on kitsepiim parem rasvavabal kujul. Kitsepiim läheb edukalt käiku ka kaunima välimuse nimel.

Juba ammustest aegadest on tuntud kitsepiima nahamähis ehk Kleopatra mähis. See parandab naha elastsust, soodustab pindmist vereringet ja rikastab nahka mikrotoitainetega (vitamiinid ja mikroelemendid). Täiskasvanud inimesele kulub mähise valmistamiseks ligi pool liitrit kitsepiima.

• https://sites.google.com/site/mlehis/kitsepiim
• http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel963_957.html