Vanill, see imepärane vürts, on leidnud kasutust juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Näiteks pidasid temast lugu nii maiad kui asteegid, valmistades jooki veest, vanillikaunadest, vürtsidest ja kakaoubadest. Mehhikos, Belizes ja Guatemalas juuakse tänapäevani Maiade kakaod ja Asteekide kakaod, mis sisaldavad muuhulgas ka tšillit ja teisi vürtse.

Vanillikaunad on magusad ja aromaatsed, enamus maitsest ning aroomist on peidus kauna sees olevates väikestes mustades seemnetes ja neid ümbritsevas õlises osas.

Kõige rohkem tuntakse ja kasutatakse Madagaskari päritolu Bourboni vanillikaunu. Nende maitse on kõige tugevam ja tasakaalustatum. Madagaskari viljakas pinnas ja troopiline kliima muudavad selle saareriigi maailma üheks esmaklassilisemaks vanillitootjaks. Selliseid prisked ja mahlakaid vanillikaunu saab kasutada nii magusates (koogid, kreemid, jäätis, küpsised, kakao jne) kui soolastes (nt kammkarbid, krevetid jne) toitudes.

Kuna aga naturaalsed vanillikaunad, vanillipastad ja -ekstraktid on oluliselt kallimad kui sünteetilist vanilli maitset sisaldavad essentsid ja vanillisuhkrud, mida müüakse igas toidupoes, siis maitse lisamiseks võib vajadusel ka neid kasutada. Küll aga peab sellisel juhul arvestama tõsiasjaga, et ilusaid musti vanillitäppe dessert sellisel juhul ei saa ja ka maitseomadustel jääb sünteetiline vaniliin naturaalsele kõvasti alla.

P.s sünteetilist vanilli toodetakse muuseas paberitootmise jääkproduktidest!

Proovi ka seda!

Kasutatud vanillikaun pese, kuivata ja pista suhkrutoosi – nii saad mõnusa naturaalse vanilli aroomiga suhkru!

Kasutatud materjal:

• J. Raudnask “Tervislikud ürdid ja vürtsid”