Maailma vanimate kultuurtaimede hulka kuuluvat sinepit kasutab inimkond maitsetaimena juba ligi 5000 aastat. Arstiteaduse isa Hippokrateski hindas sinepiseemneid, seda just nende mitmekülgse ravitoime poolest. Keskajal hakati sinepitaimi kasvatama ka kloostriaedades nii ravim- kui maitsetaimena. Sinepipasta valmistamise retsept on teada aastast 42, ehkki roomlaste ja kreeklaste köökides kasutati seda veel tagasihoidlikult. Sinepi võidukäik Euroopas algas Shakespeare’i aegadel, kuigi juba 9. sajandist on teateid, et Prantsuse kloostrid said sinepi valmistamisest märkimisväärset sissetulekut ja 13. sajandiks oli sinep Pariisis nii levinud, et seda võis osta lausa tänavakaubitsejatelt. 18. sajandi algul, mil Euroopasse ilmusid uued ja huvitavad maitsetaimed ja vürtsid nii Ameerikast kui Kaug-Idast, jäi sinep mõneks ajaks tagaplaanile, kuid pikkamööda taastas oma positsiooni kulinaarias ja ravis. Selles osas oluline murrang leidis aset Burgundias, kus tavalise äädika asemel hakati sinepipastas kasutama viinamarjamahla. Burgundia linn Dijon sai nö sinepipealinnaks ning üks kogu maailmas populaarsemaid sinepeid on tänaseni Dijoni sinep.

Sinep köögis

Sinepit võib toidutegemisel kasutada kahte viisi: maitseandjana ja köögiviljana. Tavaliselt mõtleme sinepist rääkides nn lauasinepit – valmis pastat, mis on mõeldud toidule maitse andmiseks. Tegelikult kasutatakse köögis nii sinepipastat, -pulbrit, -seemneid kui sinepitaime lehti. Kõige lihtsam ja praktilisem on kasutada toitude maitsestamiseks terveid sinepiseemneid. Sinepiseemned asendavad suurepäraselt näiteks piprateri, vanal ajal nimetati neid isegi lihtrahva pipraks. Sinepiseemnetega maitsestatakse punapeedi- ja kõrvitsasalatit, kala- ja lihamarinaade, heeringarulle jm. Sinepiseemneid, -pulbrit, -lehti võib lisada mitmesugustele veise-, lamba-, sea- või põdralihast valmistatud toitudele. Sinepiga saab valmistada võileivakatteid, kastmeid, ühepajatoite, vormiroogasid, lihapraade jt.

Rasvase liha söömisel toimib sinep emulgaatorina, mis soodustab rasvade lagunemist seedimisele paremateks osadeks. Sinepi emulgeerimisvõimet kasutatakse ka toiduainetööstuses. Näiteks majoneesile ja salatikastmetele lisatud sinep soodustab vee ja õli ühtlast segunemist ning koospüsimist.

Sinepit saab kodus kasutada ka rasvaste toidunõude pesemisel – rasv uhutakse minema, mikroobid hävivad ja nõud saavad sära.

Sinepi-lillkapsa-juustuvorm

Lihtsalt valmistatav aedviljaroog, millele sinep lisab veidi särtsakust. Serveeri ahjuprae või kanaliha lisandina või omaette vegetaarroana.

• 1 suurem lillkapsas
• 2 dl 35% rõõska koort
• 2 spl teralist sinepit
• 150 g riivitud juustu
• Soola ja musta pipart
• Hakitud maitserohelist

Lõika lillkapsas õisikuteks. Pane soolaga maitsestatud keeva vette ning keeda 10 minutit, kuni lillkapsas on pehme. Nõruta hoolega ja tõsta ühekordse kihina ahjuvormi. Sega väikeses kausis rõõsk koor, sinep ja enamus juustust, maitsesta soola-pipraga. Kui soovid, võid lisada hakitud maitserohelist. Kalla saadud segu vormi, puista peale ülejäänud riivjuust ning küpseta 200-kraadises ahjus kümmekond minutit, kuni juust on kuldne.

Sinepi ravitoime

Vanal ajal oli sinep ligi 40 arstimi koostises, tänapäeval on ta üldkasutatav sinepiplaastrina. Ravimtaimena on sinepil paikselt ärritav toime, seega tuleb tema kasutamisega olla küllalt ettevaatlik.

Sinep ei sobi söömiseks mao-, maksa- või sapihaigetele.

Sinepiplaastritega peab piiri tunnetama, et plaastri mõju ei põhjustaks piinavalt tugevat nahaärritust.

• Sinep parandab söögiisu ja soodustab seedimist
• Sinepipasta, -seemned ja lehed ergutavad nii sülje-, maomahla- kui ka sapinõristust. Sinepitaime toimel seedib toit maos paremini läbi.
• Sinepiga maitsestamine pidurdab toidu mikrobioloogilist riknemist.
• Sinep toimib põletikuvastaselt. Juba ammustest aegadest on tuntud sinepimähised, -vannid ja -plaastrid viirushaiguste, köha, kopsupõletiku, liigesepõletiku jm raviks. Sinepiga jalavannid leevendavad köha, kopsupõletikku ja bronhiiti.
• Sinepiplaastrid tõhustavad lokaalset verevarustust, toovad leevendust reuma ja närvipõletike korral.
• Kõrgvererõhktõve korral leevendab kaelale asetatud sinepiplaaster peavalu.
• Sinep takistab rasva kogunemist veresoonte seintele ja aitab ära hoida trombide teket.

Välispidiselt kasutatakse enamasti sinepiplaastreid, aga ka sinepitinktuuri, mida mõlemaid üsna lihtsasti ka kodus valmistada.

Kodused sinepiplaastrid. Võta aukudega kompressipaber või marli, määri sellele sooja vee ja sinepipulbri segu ning aseta haigele kohale. Alla marli ja peale soe sall.

Sinepitinktuuriga saab leevendada liigese- ja reumavalu. Selleks pane purustatud sinepiseemned viinalahusesse, lase kaks nädalat tõmmata, siis kurna ja määri tinktuuriga valutavaid kohti

Kasutatud materjal:

• A. Luigela “Maitsetaimed terviseks ja aedniku rõõmuks”
• http://www.nami-nami.ee/