Looduspere Orgaanilised Öko Loodustooted ja tervisekaubad
Viimasel ajal on kliendid üha rohkem kurtnud kõhukinnisuse üle. Tulevad ka noored inimesed ja lapsed, mitte ainult koduse eluviisiga vanurid. Rasedatel naistel on samuti sooltel kitsas käes. Milles siis asi on? Kas tõesti on meie toitumine nii palju muutunud või paneb stress kõhu kinni? Eks seda füüsilist aktiivsust on pärast…
Aneemia on kogu maailmas üks levinumaid verehaiguseid, mis mõjutab inimese enesetunnet ja heaolu väga olulisel määral. Väsimus ja jõuetus, kahvatu jume ja seedehäired on vaid mõned sümptomitest. Aneemial võib olla palju erinevaid põhjuseid. Kehvveresuse korral on veres normist vähem punavereliblesid ehk erütrotsüüte või sisaldub neis normist vähem erütrotsüüte. Rauavaegusaneemia: tekib siis,…
Laiemalt on teada vana idamaade rahvatarkus, et kurkumipiim mõjub hästi köha (bronhiidi, kopsupõletiku) raviks, sarnaselt eestimaisele meepiimale. Eks ta olegi nagu meepiim, kuhu on lisatud kurkumit ning võib-olla veel teisigi vürtse. Olen seda imepiima ka oma laste ravimisel kasutanud ning tuleb tõdeda, et köha kadus tõepoolest kiiresti. Samuti olen köhaärrituse…
Pahatihti kimbutavad just peale jõulude ja aastavahetuse pidusööminguid mõningad lisakilod. Olemine on raske, peeglisse vaadata ebamugav ning tuju paha. Tegelikult oleks hea koos rasvaste söökidega kohe teha 1 tassike Pu Erh teed, mis põletab rasva ja laseb toidul kergelt seedida, ilma et puusadele ja kõhule ladestuks. Mida siis aga olukorra…
Kibuvits on kallim kullast – nii hinnati tema väärtust antiikajal. Ka tänapäeval tõdeme, et kibuvitsamarjad on tervise varaait, looduse väärtuslik kink inimesele. Lausa tihnikutena kasvab harilik kibuvits jõgede ja järvede kallastel, kurdlehine kibuvits ehk kurdlehine roos aga laiutab metsikult mere ääres ja nüüd ka kultiveeritud liigina koduaedades. Eestis kasvab looduslikult…
Polüfenoolid on bioaktiivsed osad taimedes, mis toimivad antioksüdantidena ja kaitsevad meid vabade radikaalide eest. Polüfenoole on ligi 8000 erinevat, kõige tuntumad neist flavonoidid ja fenoolhapped sh kvertsetiin. Milleks kasulik Tervise seisukohalt on polüfenooli kõige olulisem toime südame – ja versoonkonna haiguste ning teatud vähi tüüpide ennetamisel, veresuhkru tasakaalustamisel ning kaitse…
Talvega on meie kehad enamiku meis sisalduvaist vitamiinivarudest ära kulutanud ning soovivad lisa väljastpoolt. Enne, kui sirutada käsi erinevate vitamiinipreparaatide järele, tasuks mõelda, kuidas oleks võimalik oma kehale turgutust pakkuda naturaalsemal ja kindlasti ka soodsamalt viisil. Üheks selliseks võimaluseks on kindlasti idandamine. Idandatud seemned ja oad on heamaitseline, kvaliteetne toortoit,…
Toorkakaod saadakse Theobroma cacao nimelise puu viljadest, täpsemalt nende puuviljade sees leiduvatest mandlisuurustest kakaoubadest. Need oad sisaldavad üle 1200 aktiivse toitaine ning umbes 10% kakaost moodustavad antioksüdandid. Antioksüdantide kõrge sisalduse poolest on kakao võrreldamatu mistahes teise toiduainega. Antioksüdandid on ained, mis aitavad meile kindlustada kvaliteetsemat elu, reguleerides rakutasandil organismi normaalset tegevust. Toorkakao…
Kõik me oleme kokku puutunud oma elus peavaluga, kes rohkem, kes vähem. Hädas on inimesed, keda tabab migreen regulaarselt iga kuu või isegi iga nädal. Sellega kaasnevad tihti ka muud sümptomid nagu iiveldus, väsimus ja valguse-müratundlikkus. Mis põhjustab migreeni ja peavalu? Pööran siinjuures tähelepanu ennekõike nendele põhjustele, mida on võimalik…
Kõige levinumad igapäevased tervise probleemid on praegu seotud stressi ja ärevusega, kõhukinnisusega ja valuga. Millised toiduained aitavad nende sümptomite puhul kõige paremini toime tulla? Sellest räägime järgnevas blogis lähemalt. Olgu toit sinu ravim, et ravimist ei saaks sinu toit ÄREVUS / STRESS Stressi hormooni kortisooli tasemed on kõrged enamasti, kui…
Mõeldes pikale ja pimedale Eestimaa sügis-talvele, jõuludele, aastavahetusele ning kõigile nendele rikkalikele rammusatele toitudele, mis kogu selle ajaga kaasas käivad, liiguvad mu mõtted seejuures ikka ka oma isiklikule kehale ning sellele, kuidas tema ennast kõigi nende igapäevaselt mitte just harjumuspäraste söökide-jookidega toime peab tulema ja ennast tundma. Usun, et enamikele…
Esimest korda nägin argaaniapuud Marokos Agadiri linna lähistel, kui imestusega märkasin, et kitsed puu otsas seisid ja midagi nosisid. Uurisin siis meie kohalikult giidilt, et mis imelikud kitsed need on ja mis huvitav puu see on. Järgmisena viis ta mind lähedal asuvasse külla, kus naised argaania pähklitest õli valmistasid ja…
Kivisool pärineb ca 220 milj. aasta eest kuivanud ürgmerest Himaalajast (roosat värvi kõrge rauasisalduse tõttu) või ka näiteks Saksamaal mäestikest (valget värvi). Põhja-Euroopas asuvad soolaladestused varasema Zechstein mere piirkonnas, mis jookseb Prantsusmaast kuni Poolani. Maakoore liikumistega sattus ta sügavale pinnase alla ning on kaitstud keskkonna mõjude eest. Sool kaevatakse välja,…
Kindlasti olete kuulnud probiootikumidest. Need on ikka need esimesed, mida soovitab perearst tarvitada peale antibiootikumikuuri. Mida need probiootikumid aga endast täpsemalt ette kujutavad? Kes või mis nad on ja kuidas nad toimivad? Inimese seedekulgla on kuni 10 meetrit pikk, millest soolestik – kaaludes ligikaudu 2 kg, moodustab umbes 6-9 meetrit.…
Suurem kuuma- ja kuivaperiood paistab olevat läbi saanud, on juba olnud vihmasid ning külmasid öid. Metsadesse on ilmunud seened. On ilmunud ning iga päevaga tekib neid aina juurde. Seened on suurepärane toidulisa meie igapäevaelus, pakkudes meeldivat vaheldust liha- ja kalatoitudele. Lisaks heale maitsele on need ka tervislikud, sisaldades sama vähe…
Kui juba keha (suur)puhastamisest ja detoxist juttu on olnud, kirjutaks selle teema ka pisut laiemalt lahti – et mis see detox siis õigupoolest on, mida jälgida oma toitumisese ning milliseid muutusi võtta ette oma igapäevases elukorralduses? Detox (lühend sõnast detoksikatsioon) sõna taga on peidus tõhus üldpuhastav dieet, mis aitab kehast välja…
Nahk on rohkem, kui keha kate – see on suurima pinnaga elund, mille kaudu toimub organismi kontakt välismaailmaga. Nahk kaitseb sügavamal asuvaid kudesid väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Kahjulikud ained eralduvad naha kaudu: kui jämesool, neerud ja maks ei tule mürkainetega toime, peab nahk aktiivsemalt tegutsema. Sellest annavad märku näiteks vistrikud,…
Rabarberihooaeg on kätte jõudnud! Juba praegu on võimalik peenralt ampsata, koogi ja kisselli sissegi pista, kuid üsna varsti, peale vihma ja paari soojemat päeva on teda juba nii palju, et ei tea, mida sellega peale hakata. Mõtlesingi siis, et tuletan nii endale kui ka kõigile teistele taas meelde, et tegemist…
Täna on suurepärane võimalus taas kord enda ja oma pere toitumist puudutavad valukohad kriitilise pilguga üle vaadata, ümber hinnata ning vajadusel ka tervisesõbralikumaks korraldada. Esimesena tahaks sellise pilguga vaadata üle valge surma number 1 – suhkru ning ühtlasi rääkida tema sõbralikematest alternatiividest – meest, erinevatest siirupitest, steeviast aga ka juba…
Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat, kui pelgalt maitseaine. Tegelik ja ainus tõde on see, et ilma soolata me ei saagi elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu,…
Kuivatatud oad, läätsed ja teised kaunviljad on jäänud tänapäeva kiirvalmivate söökide kõrval tahaplaanile, kuid tegelikult on need siiski väga väärtuslikud toiduained, eriti rasvase liha või juustu asemel. Kaunviljad sisaldavad palju kiudaineid ja proteiini, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, foolhapet, tsinki, kaaliumi, vaske ja B-rühma vitamiine. Hernestes, ubades ja läätsedes oleva raua saate…
Mesi on väga maitsev, aga ka tervisele tõeliselt kasulik kooslus, mille täpset retsepti ei tea keegi. Teada on aga fakt, et üks tilgake mett on ühe mesilase elutöö. Inimesed on mesilaste elutööd hinnanud ja mett erineval moel tarvitanud juba viimased 2500 aastat. Siiski ei ole mesi üksnes maitsev dessert, vaid…
On käes astelpajumarjade aeg Tänavune soe suvi on lisaks paljule muule hea olnud ka astelpajudele – marjad on suured ning neid on rikkalikult. Veel kümmekond aastat tagasi teati Eestimaal astelapajust vähe. Nüüd aga on juba paljudes aedades sügisel näha oranžikaid marju. Astelpajumarjad on ühed täiuslikumaid vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat.…
Hommikud on juba sügiseselt karged. Õhtudki üsna jahedad. Pole midagi mõnusamat, kui suruda külmast kanged sõrmed ümber kuuma teetassi ning lasta meeldivalõhnalisel, maitsval joogil oma keha aeglaselt üles soojendada. Igaühel meist on kindlasti ka oma lemmiktee, või lausa lemmik hommiku- ja lemmik õhtutee ning lisaks sellele veel mõni, mis vastavalt…
