Gluteeniteema jätkuks tahaksin kirjutada sellest, kuidas mõjutab gluteenirikaste teraviljade tarvitamine (loe gluteeni mõjust pikemalt meie eelmisest postitusest) beebi veel välja arenemata seedimist ning sellest, mida teha, et seda soovimatut mõju vältida, millistest teraviljadest valmistatud putrudega alustada beebi toitmist ning millal?

Iseenesest ei räägita ka veel tänases maailmas liiga palju sellest, et väikest last peaks hoidma gluteeni eest. Pole väga kaugel meist ka need ajad, kus suisa soovitati alustada beebi toitmist mannatummiga (manna=nisu on teadaolevalt kõige gluteenirikkam teravili üldse), samuti sisaldavad ka kõik teised meie kodumaised teraviljad – rukis, oder ja kaer, gluteeni.

Mina ise puutusin gluteeniteemaga kokku oodates oma kolmandat last ning võtsin teadlikult vastu otsuse säästa vähemalt esimesel eluaastal oma lapse veel välja kujunemata seedimist.

Valisin tema toitmiseks riisi, hirsi, kinoa, amaranti ja maisi, tõsi küll amarant talle eriti ei maitsenud ning see langes kiiresti menüüst välja. Üleüldse arvan ma, et lisaks oma teadmistele tasub usaldada ja tõsiselt tähelepanu pöörata ka lapse maitse-eelistustele, sest kes muu veel peaks teadma, mis endale hea on, kui oma isiklik organism, ning siinkohal pole vaja väikesi alahinnata.

Laps on puhta lehena siia maailma tulles tõepoolest mõnes osas targem kui täiskasvanu. Paraku võivad nii mõnedki laste söömisprobleemid tuleneda just vanema valest tegutsemisest, mitte lapse enda kehvast isust. Kõik see saab pahatihti alguse juba väga varakult.

Ainult veerand noortest emadest imetavad oma last veel 6. elukuul, mis tegelikult on soovitatav miinimum. Ülejäänud beebid peavad ema mugavusest tingituma toime tulema kunstliku toidusegu ning sageli juba 3. elukuul banaani ja muu lisatoiduga. Banaan on võõramaine vili, mille puhtus ja toiteväärtus on vägagi kaheldavad.

Kunstlik toidusegu ei asenda rinnapiima ja seda peaks kasutama vaid hädaabina või beebide puhul, kellele võib emapiim sootuks kahjulik olla (kui ema on n-ö mürgine, nt suitsetajad-alkohoolikud-narkomaanid). Terve ja hästi toituva ema rinnapiim katab kõik lapse vajadused esimesed kuus elukuud. Alates 7. elukuust võib hakata last ühe toiduaine kaupa tahke toiduga harjutama. Esialgne valik koosneb mitu kuud vaid kahest-kolmest köögiviljast ja kergesti seeditavast teraviljast – näiteks võib mahe-beebiputrude seast leida hirsi- ja riisipudru. Hiljem, alates 9. elukuust, lisandub soovitavalt oder, kaer ja rukis. Banaanid-mangod aga jäägu lõunamaa lastele.

Kuidas aru saada, et laps on valmis?

Siiski ei peaks lapse tahke toiduga harjutamine toimuma täpselt kalendri järgi, et kui 7. elukuu käes on, siis kohe on ka aeg.

Pigem tuleks asja võtta kaine talupojamõistusega ning ikka ja jälle jälgida just oma last – me kõik oleme individuaalsed ja oma isikupäraga, nii ka meie lapsed.

Sellest, et laps on tahke toidu proovimiseks valmis, annab ta tegelikult ka ise selgelt märku, jälgida tuleks järgmist:

• Pea hoidmine. Laps oskab kindlalt pead hoida.
• Kadunud on keele väljatõukamise refleks. Et tahket toitu vastu võtta ja alla neelata, peab beebil olema kadunud refleks toitu keelega suust välja lükata.
• Toe najal istumine. Kui beebi ei ole valmis söögitoolis istuma, peab ta siiski oskama sirgelt istuda ja neelata.
• Mälumisliigutused. Beebi suu ja keel arenevad samaaegselt seedesüsteemiga. Tahke toidu söömiseks peab laps oskama toitu keelega kurgu poole lükata ja neelata. Kui ta õpib õigesti neelama, väheneb ka ilastamine. Samal ajal võib laps aga hammaste tuleku pärast ilastada.
• Kaalus juurdevõtmine. Enamik beebidest on lisatoiduks valmis, kui nende sünnikaal on kahekordistunud ja nad on vähemalt neljakuused, mis ei tähenda aga seda, et lapse neljakuuseks saades, peaks tahke toidu andmisega kiirustama.
• Suurenev isu. Laps tundub näljane ka peale 8-10 rinnapiima või pudelitoidu söögikorda päevas.
• Beebi tunneb huvi täiskasvanute toidu vastu. Laps jälgib tähelepanelikult iga sinu suutäie liikumist ja sirutab kahvli järele, kui sellega sööd.

Kuidas alustada?

• Tavaliselt alustatakse riisipudruga, mis on gluteenivaba ja teiste toitudega võrreldes vähem allergeene.
• Söögikorra alustuseks anna beebile rinda või rinnapiimaasendajat.
• Seejärel anna lusikaotsaga eelnevalt rinnapiima või -asendajaga lahjendatud putru maitsta. Kui talle maitseb, anna lisaks 1-2 teelusikatäit. Kasuta lapse toitmisel kummiotsaga lusikat, mis igemeid ei vigasta. Kui tundub, et beebit lusikalt söömine ei ahvatle, lase tal toiduga tutvuda – nuusutada ja maitsta ning oota, kuni ta on päris söömiseks valmis.
• Ära pane tahkemat toitu beebi pudelisse, muidu ta ei saagi aru, et seda tuleb süüa püstiasendis ja lusika abil.
• Alustuseks paku lisatoitu kord päevas ja lapsele sobival hetkel. Ära tee seda siis, kui beebi on pahur või väsinud. Alguses beebi ilmselt palju ei söö, kuid anna talle aega harjuda. Mõned beebid peavad tahke toidu söömist rohkem harjutama. Varsti on laps valmis sööma mitu supilusikatäit lisatoitu.
• Kui toidukogus suureneb, lisa menüüsse tahkemaid toite ning teinegi söögikord.

Kasutatud materjal:

• K. Naur, Ü. Hõbemägi “Puhta toidu raamat”
• http://www.2in1.ee/beebitoidud/sisulehed/alustamine.html