Beebi haigestumine ja ravi on tundlik teema. “Kuidas aru saada, mis minu lapsel viga on?”, “Millal on õige aeg pöörduda arsti poole?”, “Millega on kõige õigem oma last ravida?”, on küsimused, millega on kokku puutunud tõenäoliselt iga lapsevanem. Ega alati ühest vastust nendele küsimustele ei leidugi. Küll aga on selge, et kui ema on murelik, tunnetab seda ka laps ning see omakorda muudab teda ebakindlamaks ning pikendab paranemisprotsessi. Armsad emad, olge oma lapse suhtes tähelepanelikud, armastage teda ning uskuge parimat!

Nelja lapse emana olen juba 10 aastat kokku puutunud erinevate viirus- ja külmetushaigustega, mis sageli lapsi tabavad.

Kõige sagedasemateks võib tõenäoliselt pidada palavikku, köha-nohu, kurgu- ja kõrvapõletikke ning seedeprobleeme (oksendamine, kõhulahtisus).

Suuremate laste puhul on ravimine lihtsam, kuna lubatud on rohkem erinevaid ravivahendeid ning laps on võimeline oma olukorra kohta vähemalt osaliseltki vastuseid andma, näiteks ütlema, kust tal valutab või mis liiga teeb.

Väiksemate lastega aga tuleb olla äärmiselt tähelepanelik, usaldada oma tunnet ning kui tõesti oma mõistus enam ei aita, pöörduda nõu saamiseks targemate ja kogenenumate poole. Isiklikult olen ikka olnud seda meelt, et leida võimalusel variant saada haigustest jagu koduste vahendite ning õige toitumisega enne, kui tekib vajadus pöörduda arsti poole ning sirutada käsi antibiootikumude järele.

Esialgu ja esimese lapsega oli üksjagu hirme ja ebakindlust, mida millises olukorras teha ja kas minu toimimisviis on ikkagi õige. Tänaseks päevaks olen enesekindlam ning ka kogemusi on üksjagu kogunenud. Oma lastega pole perearsti juures käinud juba 2 aastat. Nüüd püüangi selles rubriigis järgemööda läbi võtta esmased toimimisviisid ja kodused abivahendid erinevate kergemate haiguste raviks ja haigussümptomite leevendamiseks.

Palavik

Palavik on valu kõrval tuntuim ja tähtsaim haigusnäht, kuid mitte iseseisev tõbi.

Kehatemperatuuri tõus annab märku sellest, et organism on asunud ennast kaitsma. Seetõttu pole põhjendatud palaviku alandamine iga hinna eest.

Küll aga tuleb seda teha kõrge, juba ohtlikuks muutuva palaviku korral. Mina olen oma lastel hakanud palavikku alandama alates 38,5 kraadist, samuti olen palavikku alla võtnud õhtul enne magama minekut ja öösiti, et laps saaks pisutki puhata ning tervenemiseks energiat koguda. Kuigi palaviku alandamiseks on meetodeid mitmeid, on mul ikka igaks juhuks olnud kodus ka apteegist pärinev paratsetamooli sisaldav palaviku alandaja, näiteks Eferalgan siirup ja/või küünlad.

Beebi palaviku korral võtan ta esimese asjana riidest lahti, kui võimalik, siis vabastan ka mähkmetest, sest need hoiavad endas päris palju soojust, ja silitan last oma kätega. Silitamine on hea seetõttu, et enda kehatemperatuur on palavikus lapse kehatemperatuurist jahedam ning aitab seega ka last jahutada, mõjudes siiski vähem šokeerivalt kui külmade rätikutega jahutamine.

Palaviku ärasilitamise kohta leidsin informatsiooni ka Tõstamaa Tervisekeskuse lehelt, kus soovitatakse järgmist:

“Kui palavik püsib, hoolimata piisavast ravimi annusest on vajalik kehatemperatuuri alandamine füüsikaliste võtetega. Mõned soovitused. Mõnusamini on talutav keha ülehõõrumine toasooja veega. Haigevoodi kõrvale võetakse kausiga 1-2 liitrit toasooja vett. Käsi kastetakse vees märjaks ja hakatakse silitama algul lapse üht kätt kuni vee kuivamiseni, seejärel teist kätt, rinda, selga, jalgu kuni ring on täis. Selleks kulub aega u.10-15 min. Tekkiv vedeliku auramine kehapinnalt põhjustab naha- seejärel ka kehatemperatuuri alanemise. Võimalik on ka jahedaveepudelite asetamine kaenla alla ja kubemesse. Nendes piirkondades asuvad suured veresooned mille kaudu toimubki kehatemperatuuri alanemine. Kui eeltoodud võtted on toimeta ja lapse seisund halveneb võib kasutada ka mähkimist jaheda (toatemperatuuril) veega niisutatud linadesse.”

Vee asemel võib lapse jahutamiseks kasutada ka roosi õievett, millel on samuti palavikku alandav toime.

Lisaks tasub palaviku korral kindlasti teada, et palavikus laps peab hästi palju jooma. Vastasel korral võivad higistamise tagajärjel vedeliku kaotusest ilmneda jalakrambid, mis põhjustavad omakorda valu ja vaevusi ning millega väike lapse ise toime tulla ei oska ega suuda.

Joogiks sobivad hästi pärnaõietee, vaarikatee ja mustsõstratee, naturaalsed hapukad morsid ning harilik puhas vesi. Kui lapsel isu ei ole, pole mõtet teda sööma sundida – sellisel juhul on organism keskendunud haigusega võitlemisele ning seedetegevuseks lihtsalt ei jätku jaksu.

Nohu

Alla üheaastase lapse jaoks on nohu üldhaigus ja sellesse tuleb suhtuda tõsiselt. Lapsel ei pruugi üldse nina kinni olla või joosta, vaid tal on kõrge palavik ja kõht on lahti. Just see võib olla esimene märk hingamisteede viirusnakkusest.

Väikelastel on nohuga keskkõrvapõletiku tekkimise võimalus palju suurem kui täiskasvanutel, sest nende kõrv on ninale hästi lähedal. On hea, kui nohus väikelaps imeb lutti või rinda – imemisrefleks masseerib tema nina kui ka kuulmetõresid, mille kaudu käib kõrvatuulutus.

Kui väikelaps on jäänud nohusse, meenuvad mulle esimeste asjadena küüslauk, eukalüptiõli ja meresoolalahusega ninasprei. Küüslaugu võib viilutada ja riputada marlitüki sees beebi voodipeatsisse nii, et ta seda kätte ei saaks. Nii saab laps magades küüslauguaurusid sisse hingata ning küüslaugu eeterlikud õlid tegelevad viiruse tõrjumisega. Samasugune viirus- ja külmetushaigusi peletav toime on soolalambil.

Eukalüptiõli olen magamise ajal tilgutanud padjale hingamise kergendamiseks. Kui muidu väikesel beebil patja oluliseks ei pea, siis nohu ajal on hea see ikkagi pea alla panna, et tatt saaks valguda kurku, mitte kõrvadesse. Lisaks võib tõsta ka madratsi peaalust kõrgemale samal eesmärgil. Merevett ninna pannes on kasulik hoida süles püsti või padja najal poolistukil.

Peale soolvee ninna pritsimist saab nina puhastada tatist ninapumba abil, mida müüakse kõigis apteekides. Ise olen oma laste puhul kasutanud Rhinomer ninaaspraatorit, mille abil saab ninast tati (täiesti steriilselt) välja imeda. Nohusele limaskestale mõjub soodsalt ka inhalatsioon (kuuma auru sissehingamine). Imikule tuleb inhalatsiooni teha lihtsalt kuuma veega, aga suuremale, üle 1-aastasele lapsele võib vee sisse panna ka eeterlikke õlisid. Mina olen oma lastele auru tegemiseks kasutanud ka kartulikeeduvett (koorega kartulid), soodavett, kummelitee ja pärnaõieteed. Samuti sobib teha inhalaatoriga jahedat auru.

 

Köha

Köha võib väikelapsel tekkida mitmetel erinevatel põhjustel ning erinevate köhade vastu on tarvis kasutada täiesti erinevaid abivahendeid. Näiteks ei kõlba rögalahtistit kasutada kaugeltki mitte iga köha ja igas vanuses laste korral, küll aga sobib määrida igas vanuses laste rinda, selga ja varbavahesid hanerasvaga (sellega on ravitud köha juba aastatuhandeid).

Bronhiidiköha on rögaga köha, mille korral on abi rögalahtistist. Väiksematele lastele on apteegiravimitest lubatud tarvitada luuderohtu sisaldavat Hedelixi köhasiirupit.

Kui aga tekib kahtlus, et laps köhida ei oska või ei suuda, siis on parem rögalahtisti andmata jätta. Et pisike jaksaks röga välja köhida, võib panna ta üle oma põlvede kõhuli, pepu püsti, pea allapoole ning patsutada kergelt seljale; seejärel keerata laps külili ja patsutada uuesti kergelt seljale. Väikelaste köha korral tasub nõu pidada ka arstiga ning lasta laps üle kuulata, kuna lapsevanemal pole võimalik kõrvaga tuvastada, millal on bronhiit ja millal kopsupõletik.

Kui köha läheb allapoole, tekib väiksematel lastel kõripõletiku ehk larüngiidi tõttu tekkinud limaskestatursest eriti öösel haukuv köha. Vahel harva võib larüngiidiköha tekkida ka päevase une pealt, kuid enamasti siiski öösel  või hilistel õhtutundidel.

Parim kodune abivahend on kõriturse puhul aur ja värske õhk. Kui inhalaatorit kodus pole, siis tuleb laps viia kiirelt vannituppa ja panna kuum vesi jooksma. Vahel on abi ka lahtise akna alla minekust. Kui muutusi paremuse poole ei ole, tuleb kutsuda kiirabi. Mõnikord kasutatakse koduse abivahendina hingamise kergendamiseks ka sulavõid (peab olema tingimata või!). Sooja sulavõid võib anda pisemale lapsele 1 tl, suuremale lapsele 1 spl.

Köhateedest pean parimaks segu mets-kassinaerist ja nõmm-liivateest, aga sobivad hästi ka paiselehetee, teelehetee, pärnaõietee ja nurmenukutee.

 

Mesi ennetab ja ravib 

Alates 6. elukuust võib nii immuunsust tugevdava vahendina kui ka nii nohu kui köha raviks tarvitada kõige lihtsamat naturaalset mett.

Mett on kurgu- ja köharohuna tarvitanud ka eestlased ammust aega, kuid see ei ole kontsentreeritud ravimpreparaat ja sellega ei saa kasulikke tulemusi mõne päevaga. Mee sees ei ole võimeline vegeteerima ükski bakter ega viirus – linnumagus on steriilne. Üksnes botulismitekitaja eosed säilivad mees. Tänapäeval on õite saastumine botulismitekitajatega küll vähetõenäoline, kuid siiski ei soovitata lla 6-kuusele lapsele ettevaatuse mõttes mett anda, kuna tema magu ei suuda nõrga happesuse tõttu neid eoseid kahjutuks teha. Pärast seda on aga mesi väikelapsele, kellel ei ole selle vastu allergiat (!), igapäevaseks tarvitamiseks eriti kasulik.

Nohu korral võib aga mett vatipulgakesega ninna määrida ka väiksematele beebidele.

Aaloe-meetõmmis

on üldtugevdava ja immuunsust parandava toimega ning sobib ühtviisi hästi nii täiskasvanutele, eakatele kui lastele alates 6. elukuust.

Seda on hea kasutada ka hingamisteede haiguste puhul – aitab vältida tõve ägenemist. Tõmmist valmistades tuleb silmas pidada, et ravitoime on üksnes üle 3-aastasel aaloel.

Tõmmise valmistamiseks tee nii:

• võta aaloelt 2-3 alumist lehte
• pese need külmas jooksvas vees, kuivata ja jäta külmikusse 7-12 päevaks
• lõika lehed ristipidi 1-2 mm paksusteks viiludeks
• vala peale vedel, suhkrustumata mesi: 1 osa aaloeviilusid, 3 osa mett
• sega läbi ja jäta õhukindlasse purki pimedasse seisma
• järgmisel päeval sega korralikult läbi
• kui segu on muutunud vedelaks siirupiks, kurna läbi metallsõela puhtasse purki ja sule kaanega
• hoia pimedas ja jahedas
• võta sisse 1 tl 3 korda päevas enne sööki (tundliku maoga inimesed võiavad selle koguse lahustada 0,5 kl soojas vees)

 

Sarnastel teemadel loe ka järgmisi postitusi:

• Vahvaid ideid, mida teha Himaalaja soola kristallidega
• Kuidas ravida põskkoopapõletikku ilma tavameditsiini vahenditeta?
• Sibul ja küüslauk rahvameditsiinis
• Hanerasv – toiduks, raviks, kosmeetikumiks
• Nohu ja köha – mida teha?
• Miks on mesi meile hea?

Kasutatud materjal:

• Kodutohtri raamat “Külmetushaiguste koduravi”