Esimesed teated oliivide kohta pärinevad Kreeta saarelt umbes 3000-5000 a e Kr, kus neid peeti tarkuse ja rahu sümboliks. Oliiviõli oli hinnatud mitte ainult heade maitseomaduste ja tervislikkuse tõttu, vaid oli tõeline elueliksiir. Oliivipuu oksad ja nendest valmistatud pärjad olid suure tunnustuse ja austuse märgiks väljapaistvatele isikutele ja sündmustele ning on seda sageli veel praegugi.

• Oliivid ja nendest valmistatud õli on ideaalne omega-9 rasvhapete allikas.
• Samas sisaldab oliiviõli ka looduslikke tokoferoole, mis on heaks E-vitamiini allikaks (1,6 mg teelusika kohta).
• Oliivid sisaldavad ka mitmesuguseid fenoolseid ühendeid, flavonoide ja muid komponente, mis toimivad antioksüdantidena – just seetõttu on oliiviõli nii tõhus südamehaiguste ennetamisel.
• Lisaks E-vitamiinile sisaldab oliiviõli ka vitamiinie A, D ja K.

Oliiviõli on oluline südamehaiguste, astma, artriidi ja vähi ennetamisel. Kuigi Ameerikas ja Vahemere maades tarbitakse rasvu protsentuaalselt sama palju, on Vahemere maades eelpool mainitud haiguste esinemissagedus tunduvalt väiksem. Põhjus on selles, et oliiviõlis sisalduvad monoküllastumata rasvhapped alandavad üldkolesterooli taset ning vähendavad oksüdeerunud kolesterooli hulka, mis on potensiaalselt kahjulik meie veresoontele.

Kaks lusikatäit oliiviõli päevas alandab südamehaiguste riski tänu õlis olevatele mono-küllastatud rasvhapetele.

Uuringud on näidanud, et kolesterooli langemisel saavutati positiivseid tulemusi just siis, kui oliiviõli tarbimist suurendati loomsete rasvade ja transrasvhapete arvelt – ainuüksi oliiviõli lisamine tavatoidule sellist efekti ei andnud.

Kui oliiviõli lisatakse loomsete rasvade poolest rikkale menüüle, siis on leitud isegi tema veresoonte spasme tekitavat toimet.

Uuringud on näidanud ka oliiviõli positiivset mõju diabeedi puhul. Neil patsientidel, kes tarbisid oliiviõli, oli veresuhkru tase ühtlasem ja triglütseriidide tase madalam. Oliiviõli tarbivate patsientide tulemused olid paremad ka kui neil, kes olid madala rasvasisaldusega dieedil, mis ei sisaldanud oliiviõli.

Oliiviõli puhul on teada ka soodne mõju astma, artriidi ja vähi puhul. See tuleneb peamiselt oliiviõli põletikku alandavast toimest tänu monoküllastumata rasvhapete ja antioksüdantide sisaldusele.

Meie rakud vajavad häid küllastamata rasvhappeid, aga liia korral tekivad muutused rakumembraanides.

Oliiviõli heaks omaduseks on ka see, et magu talub teda ilma häireteta. Arvatakse isegi, et tal on hea mõju gastriitide ja maohaavandite tekke ärahoidmisel, aga ka sapikivide vältimisel, kuna oliiviõli pruukides aktiviseerub sapi ja kõhunäärme hormoonide eritumine soolde.

On läbi viidud ka teaduslikke uuringuid oliiviõli võimaliku jämesoolevähki ärahoidva toime kohta, sarnaselt kalarasvale. Kahtlemata on ülaltoodud oliiviõli head omadused ka oliividel, nii mustadel kui rohelistel.

Lisaks sisaldavad oliivid veel taimseid valke ning kiudaineid, mis aitavad kaasa soolemotoorikale ning parandavad seedimist.

Oliiviõlis endas sisalduvad mono- ja polüküllastumata rasvhapped ei muutu kiirel praadimisel ja küpsetamisel oluliselt ebatervislikumaks.

Kehtib põhimõte, et küpsetada pigem vähem, kui üle küpsetada.

Kõige paremini tulevad õlide tervistavad omadused aga esile, kui neid kasutatakse ehedal kujul, näiteks salatites ja kastmetes.

Samuti tasuks meeles pidada, et rasvlahustuvad vitamiinid (beta-karoteen, E-, D- ja K-vitamiin) omastatakse tera- ja köögiviljast ainult koos rasvaga ja selleks sobikski ideaalselt väike kogus tervislikku oliiviõli. Kõik need head toimed on külmpressitud extra virgin oliiviõlil ning kindlasti ainult siis, kui tema tarbimisega ei liialdata.

Iluravis ja naha tervishoius on oliiviõli olnud samuti ammu tuntud vahend ning talle omistatakse ka armastuse jumalanna Aphrodite järgi afrodisiaakumi (seksuaalse erutuvuse) omadusi, millel võib olla olemas ka kõrge E-vitamiini sisalduse tõttu oma seletus. Ka faktil, et oliiviõli pidurdab vananemist ja annab parema väljanägemise, on seletus: antioksüdandid püüavad kinni nn “vabad radikaalid”, mis tekivad ainevahetuse käigus ja millel on kudesid vanandav efekt.  Kõige parem on seejuures mitmekesine kombinatsioon aedviljadest ja oliiviõlist, sest siis saab mitmesuguseid antioksüdante kombineerida, mille mõju koos on palju efektiivsem kui ühelgi neist omaette (näiteks oliiviõlist – vitamiin E ja hydroxytyrosol, tomatitest – lükopeen, sibulatest – quercetin jt). Kellel on köögiriiulil oliiviõlipudel, võibtoiduvalmistamise vahepeal sellega käsi pehmendada või päeva lõpus sellega meigi eemaldada – vahend on naturaalne, säilitusainete vaba ja tõhus. Pinges seljalihaseidki võib masseerida mõne tilga oliiviõliga.

• Näo- ja kehakoorija valmistamiseks võta supilusikatäis suhkrut ja tilguta sinna Oliiviõli. Suhkru asemel võib kasutada ka meresoola. Segu kasutamine annab hea tulemuse ka karedate küünarnukkide ja kandade pehmendamisel.
• Nahaniisutaja, mis paneb naha särama, saab valmistada oliiviõlist, lahjendatud õunaäädikast ja veest. Võta 2 osa oliiviõli, 1 osa õunaäädikat ja 1 osa vett. Oliiviõli pehmendab ja niisutab, äädikas pleegitab nahka ja eemaldab surnud naharakud.
• Juuksemask: määri juuksed oliiviõliga kokku (pikajuukselised võivad need üles kinnitada) ja hoia maski peas mõni tund või lausa ööpäev enne pesemist. Pärast tavalist juuksepesu võib rätikukuivi juukseid kergelt oliiviõliste kätega siluda, see annab neile ilusa läike. Oliiviõlimaskid sobivad hästi just kuivade juuste puhul.
• Õlivanni võib teha nii karedatele kätele, jalgadele kui ka kogu kehale. Tilguta sooja vette oliiviõli ja leota ennast või ainult jäsemeid 10-15 minutit. Unetud võivad pärast sooja vanni veel jalatallad oliiviõliga kokku määrida ja soojad sokid jalga panna. Õlivannid teevad naha õrnaks ja siledaks.

     Kasutatud materjal:

• http://www.vianaturale.ee/oliivioli
• http://www.ajakirikook.ee/oliivioli-%E2%80%93-toeline-elueliksiir
• http://www.elukiri.ee/print/2445909/oliivioliga-saravaks-ja-terveks