Selles, et inimestele meeldib sile nahk, pole midagi uut – juba Muinas-Egiptuses tunti suhkruga karvaeemaldusmeetodit.

Nüüd, suvel, mil ilmad on kuumad ja riietus napp, tunduvad üleliigsed kehakarvad aga eriti tülikad, seda nii sellepärast, et need on ebahügieenilised kui ka seetõttu, et suurema osa inimeste arvates näevad need lihtsalt inetud välja.

Koduseid karvaeemaldusmeetodeid on mitmeid ning kõigil neil on omad plussid ja miinused. Nii näiteks on lihtsaim moodus raseerimine, kuid tulemus püsib vaid paar päeva, kitkumine on valuline protseduur ja võib jätta naha punetama, vahatamine annab pikemaajalise tulemuse, kuid on piinarikas ja seda on omal käel ka suhteliselt keeruline teostada.

Milline siis aga on see kõige parem meetod koduseks karvaeemalduseks?

Milliseid kreeme ja salve on võimalik ise kokku segada kodustest vahenditest?

Depileerimine

Depileerimiseks valmistatakse kreeme ja vahte, mis eemaldavad nahalt soovimatud karvad – karv eemaldatakse vaid naha pinnalt, erinevalt epilatsioonist, mille puhul eemaldatakse karv koos karvanääpsuga. Depileerimisvahendid sisaldavad naatriumi või kaltsiumi tioglükaate, mis lahustavad keratiini, millest karv koosneb. Olenevalt karva jämedusest võtab lahustumine aega 5-15 minutit. Plussiks on depileerimise puhul nii see, et depileerimisvahendid on kaubanduses kergesti kättesaadavad kui ka nende lihtne kasutatavus.

Miinuseid on aga märksa rohkem: võimalikud allergilised reaktsioonid, tugevate kemikaalide sisaldus, võimalik ebameeldiv lõhn ning ka see, et tulemus ei pruugi jääda ühtlane.

Mina isiklikult depileerimist ega tavakaubanduses müüdavaid depileerimisvahendeid eriti heaks variandiks ei pea. Iseasi, kui just koduse köögikapi vahendeid selleks otstarbeks ei kasuta …

Kodune depileerimiskreem

• Sega 1 spl mett 1/2 sidruni mahlaga
• Soojenda segu ja kanna see soojalt nahale (liiga kuum segu kõrvetab nahka!)
• Hoia peal 15-20 minutit ja seejärel eemalda sõrmeotstega hõõrudes
• Loputa leige veega.

Kodune karvakasvu pärssiv mask

• 1 spl roosivett
• 2 spl valget savi
• 3 tilka eeterlikku õli (vm antiseptiliste omadustega eeterlikku õli)
• Sega roosivesi savipulbriga, seejärel lisa piisavalt sooja vett, et saaksid ühtlase pasta.
• Tilguta sisse eeterlik õli.
• Kanna piirkondadele, kus karvakasv on probleemiks.
• Seda maski võib peale kanda 2 korda nädalas.
• Lase mõjuda võimalikult kaua, vähemalt 1 tund.

Raseerimine

Normaalselt kasvab karv teravatipulisena. Raseerimise käigus lõigatakse terav tipp maha ja seepärast tunduvad karvad, mis kasvavad pärast raseerimist tüükalised.

Samuti on oht, et raseerimise järgselt tekib naha sisse kasvanud karvasid, mille tulemuseks on põletikukolded ja ärritunud nahk.

Raseerimine on küll kiire ja odav lahendus, kuid sellega kaasneb ka risk nahka vigastada ning karvatüügas kasvab kiiresti tagasi.

Leevendamaks tundlikku nahka, mis reageerib seebile ja raseerimisvahule, võib 10 minutit enne raseerimist kanda nahale oliiviõli. Õlikiht peab olema õhuke, sest liigne õli ummistab žiletiterad.

Samuti aitab õhuke kiht aaloegeeli, mis ühtlasi kaitseb ka sisselõikamiste eest.

Pärast raseerimist tuleb nahka loputada külma veega, et eemaldada kõik raseerimisvahendite jäägid, rahustada nahka ning võimalik sisselõigete korral peatada verejooks.

Hea on raseerimise järgselt määrida nahale põletikuvastase toimega teepuuõli.

Kodune raseerimisjärgne salv

Sega 3 tilka eeterlikku õli (vm antiseptiliste omadustega eeterlikku õli) 1 spl kanepiõliga. Masseeri õli nahasse, et leevendada põletikke.

Suhkruga karvaeemaldus

Suhkrumassiga karvaeemaldust tunti juba Muinas-Egiptuses.

Tegemist on lihtsa ja ohutu protseduuriga, mis sobib suurepäraselt koduseks kasutuseks: soe suhkrumass tuleb määrida õhukese kihina nahale ja eemaldada puuvillasest kangast ribadega (koos suhkrumassiga eemalduvad ka karvad).

Riideribadeks võib ära kasutada näiteks mõne vana särgi.

Kuna suhkrumassi kõik koostisosad on looduslikud, ei kahjusta protseduur nahka ja sobib ka allergikutele ning psoriaasi, ekseemi, ketendava naha ja veenilaiendite korral.

Suhkruga karvaeemaldus on praktiliselt valutu, sest suhkrumass ei kleepu mitte nahale, vaid karvade külge. Lisaks võib ühte piirkonda nahka marrastamata töödelda mitu korda ning karvaeemaldusele ei järgne tüütut puhastamist ega õlidega sissemäärimist, vaid piisab veega pesemisest.

Valuaistingut võib võrrelda plaastri äratõmbamisega nahalt. Nahk võib pärast protseduuri veidi punetada, kuid ärritus peaks taanduma 24 tunni jooksul. Selline karvaeemaldusmeetod sobib kõigile kehapiirkondadele, kaasaarvatud kulmud, ülahuul, kaenlaalused, jalad, käsivarred, selg, bikiinipiirkond.

Tõsi, on üks erand – suhkru kasutamine ei sobi meestele habemeajamiseks. Ja kindlasti ei tohiks karvu eemaldada piirkondades, kus on nahaärritus, allergia või põletik. Nahk püsib sile 2-4 nädalat. Tulemus ei pruugi kõige parem olla juhul, kui karv on väga lühike ja karm, kuid juba kahe-kolmemillimeetrisest karvast saab suhkur vaevata jagu. Mida rohkem protseduuri teha, seda aeglasemaks ja nõrgemaks karvakasv muutub ning karvaeemaldus võtab järjest vähem aega.

Saavutamaks parimaid tulemusi suhkrumassiga karvaeemalduses, peaksid teadma, et:

• Suhkrumassiga karvaeemalduseks peaksid karvad olema kuni 6 mm pikad. Pikemad karvad tuleks lõigata lühemaks.
• Nahk peab olema puhas ja kuiv. Eemalda enne protseduuriga alustamist nahalt kõik õli- või kreemijäägid ja kuivata nahk korralikult.
• Kanna suhkrumass nahale karvakasvuga samas suunas ja võimalikult õhukese kihina. Juhul kui kasutad spaatlit, kasuta spaatli serva, et suhkrumass oleks ühtlaselt õhuke. Spaatli asemel võid kasutada ka võinuga.
• Puuvillasest riidest ribasid peale surudes jäta riba üks ots vabaks, et ärarebimine oleks mugavam. Suru ribad tugevasti vastu suhkrumassi.
• Suru üks käsi vastu nahka ning teise käega tõmba riideriba ära järsu tugeva liigutusega ja karvakasvuga vastupidises suunas. Tõmba kindlasti piki nahka, mitte suunaga ülespoole.
• Õrna nahaga ja tundlikes piirkondades eemalda karvad korraga vaid väikeselt nahapinnalt.
• Vajadusel võid protseduuri korrata.
• Suhkrumassi soojendades jälgi, et mass oleks soe, mitte kuum.
• Juhul, kui soojendad suhkrumassi veevannil, jälgi, et vett ei satuks massi sisse – liigne vesi rikub suhkrumassi konsistentsi.

 

Suhkrusiirup sidrunimahlaga

Kuigi alltoodud retsept on pealtnäha lihtne, nõuab õige temperatuuri ja sobiva konsistentsi saavutamine veidi katsetamist.

• 2 tassitäit suhkrut
• 1/4 tassitäit sidrunimahla
• 1/4 tassitäit vett
• Lase vesi ja suhkur laia põhjaga kastrulis keema.
• Lisa sidrunimahl ja keeda segu madalal kuumusel siirupiks, kuni suhkur värvub tumepruuniks.
• Lase siirupil jahtuda toatemperatuurini (siirup peab olema soe ja veidi voolav, et seda oleks lihtne peale kanda).
• Enne siirupi kandmist nahale katseta kindlasti väikesel nahapinnal, et siirup liiga kuum ei oleks.
• Juhul, kui siirup jahtub liiga palju ja kaotab vajaliku konsistentsi, tuleb siirupit taas soojendada.

Miks on suhkur parem kui vaha?

• Vaha kleepub naha ja karvade külge. Suhkrumass kleepub vaid karvade külge, seega on suhkru kasutamine märksa valutum.
• Vaha kantakse nahale kuuma või külmana. Suhkrumass peab olema toatemperatuuril ehk vaid kergelt soe.
• Vahad võivad sisaldada nahale kahjulikke keemilisi ühendeid. Suhkur on looduslik ja õrn nahale.
• Vahajääkide puhastamine nahalt on keeruline ettevõtmine. Suhkrumassijäägid saab maha pesta veega ja naha puhastamine on seega kordades hõlpsam.

 

 

• K. Kolmann “Terve välimuse heaks. Rahvameditsiini ravivõtted ja looduskosmeetika”