Kohalik hooajaline: kasemahl
Lõpuks on käes kevad. Minu jaoks oli see juba lapsepõlves kauneim ning oodatuim aeg. On olnud alati põnev jälgida, kuidas kogu maa tärkab uuele elule – kuidas saabuvad kodumaale tagasi sajad erinevad rändlinnud, kuidas poevad mullast välja esimesed võililled, naadipojad ja nurmenukud, kuidas puhkevad pungadest noored lehed.
Kevad on ka aeg, mis saab taas süüa seda värsket, mida meie oma maa meile pakub, lihtsalt ja vahetult.
On taas käes aeg kirjutada kohalikust ja hooajalisest ning muidugi ka tarbida seda. Kasemahl on elueliksiir, mille koostisaineks on loodus aeglaselt ja hoolikalt aastasadade jooksul valinud kõik vajaliku, et puu suudaks talvisest surmaunest taas elule ärgata ja kestma jääda. Kasemahla loomulik, mahe magusus ning puidu aroomained muudavad mahlajoomise ka inimestele elule virgutavaks naudinguks. Kasemahl sisaldab vett, glükoosi, fruktoosi, vitamiine (C, PP, karotiin), taimseid hormoone, saponiine, suhkruid, õunhapet, valku, rauda, fosforit, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, tsinki ja aroomaineid.
Kasemahlas sisalduvad taimsed mikroelemendid on inimorganismile kergesti omastatavad
meie keha suudab seal leiduva kiiresti ja tõhusalt ära kasutada.
Rahvameditsiinis on kasemahlast abi leitud paljude hädade vastu:
- võitleb väsimuse ja stressiga
- värskendab ning peletab näljatunnet
- leevendab peavalu
- väljutab liigseid sooli ja ergutab neerude tööd
- leevendab turseid, podagrat ja reumat
- parandab vereloomet
- kiirendab ainevahetust ja lahustab tselluliiti
Tagamaks kasemahla ainulaadse maitse ja väärtuslike omaduste püsimise muutumatuna, säilitatakse mahl sügavkülmutatult. Joomiseks sulata mahla toatemperatuuril ning säilita külmutuskapis. Kui mahl on muutunud piimjashäguseks, ei tasu sedagi ära visata. Selliselt saavad mahla nautida kääritatud jookida austajad. Kasemahlast on võimalik valmistada teisigi kauem säilivaid kasemahlajooke.
Hapendatud kasemahl Kurnake väljast toodud mahl ja valage hoolikalt pestud pudelitesse või purkidesse. Korkige pudelid või kaanetage purgid õhukindlalt ning viige hoiukohta, kus temperatuur püsib 10-15 C juures. Mahl hakkab aeglaselt hapenduma ning 4-6 nädala möödudes on tal meeldivalt hapu maitse. Mahl on selge ning ainult pudeli põhjas on veidi valget sadet. Kui avate pudeli, eraldub vedelikust kergelt süsihappegaasi. Niimoodi säilitatud mahl on suvel parim karastusjook. Kuigi kõige tervislikum on suhkruta mahl, eelsitatakse vahel lisada ka suhkrut ja rosinaid, et saada tugevamalt kihisevat jooki. Selleks tarbeks võtke ühe liitri mahla kohta 1-2 tl suhkrut ja 6-8 rosinat.
Mõdu 10 l kasemahla 1 kg mett 15 nelki 2-3 tükikest kaneelikoort 25 g presspärmi 1 kl suhkrut 1 kl kuuma vett Kallake suhkur väiksesse keedunõusse, lisage nelk ja kaneelikoor ning valage peal keev vesi. Hoidke nõu kaane all nõrgas kuumuses umbes 15 minutit. Seejärel segage ning kurnake suuremasse nõusse. Soojas suhkruvees sulatage mesi lisades vähese koguse kasemahla. Kui mesi väikese koguse mahlaga läbi on segatud, lisaga ülejäänud toasoe kasemahl. Segage pärm poole klaasi mahlaga ning lisage maitsestatud mahlale. Hoidke riidega kaetud nõu toasoojas järgmise päevani. Siis eemaldage kääriva vedeliku pinnale kerkinud vaht ja täitke puhtad klaaspudelid joogiga. Õhukindlalt korgitud pudelid viige jahedasse (12-14 C kraadi) ruumi. Paaripäevase seismise järel on jook tarvitamiskõlblik. Mõdu jooge ära nädala jooksul.
Kasutatud materjal:
- http://kasemahl.ee/
- http://aialeht.delfi.ee/news/puudpoosad/jooke-kasemahlast.d?id=64225807
Fotod: Rohelisem Metsavana