Sügis on mõnusalt rikkalik aeg – saagikoristusaeg. Kohalikku ja hooajalist toorainet toiduvalmistamiseks on korraga kohe väga palju ning eks nii mõndagi sellest vitamiiniderikkast küllusest on võimalik säilitada ka päikesevaesteks pimedateks, niisketeks sügis- ning krõbekülmadeks talvekuudeks. Kuna öökülmad on siin-seal juba tunda andnud ning hallased sügishommikud käega katsuda, otsustasin täna kirjutada kõrvitsast, mis seni veel uhkelt ja võimsalt kompostihunnikul troonib ning aina ümaramaks paisub.

Kõrvits

• annab vähe kaloreid (23 kcal 100 g kohta)
• aga ohtralt organismile ülivajalikke toitaineid.
• Tema viljaliha sisaldab rohkesti kaotenoide, suhkruid, pektiine, valku, ensüüme, vitamiine, mineraalaineid ja orgaanilisi happeid. Kõrvits ei saa just kiidelda vitamiinide rohkusega, aga see-eest on ta heaks kiudainete, ensüümide ja karotenoidide allikaks, mis teebki temast ravimköögivilja.
• Märkimisväärselt leidub kõrvitsas ka kaaliumiühendeid (130 mg 100 g kohta, nagu õunas) ja vähe naatriumisooli, mis teevad temast liigset vett väljutava toiduaine.

Mida kollasem viljaliha,

seda seda rohkem on temas kollast värvainet, seega rohkelt bioaktiivseid ühendeid luteiini ja karotenoidide näol (inimorganism sünteesib nendest elutähtsat A-vitamiini).

Söödavad on ka kõrvitsaseemned,

• sisaldavad lisaks veel kõrvitsalihas olevatele toitainetele rohkesti õli, valku, A- ja E-vitamiini.
• seemnetes leidub tsinki, mis on tähtsaks antioksüdandiks.

Seemnete söömine puhastab meie sooli ja organismi mürk- ning jääkainetest, turgutab väsinud organismi ning normaliseerib põiefunktsioone.

Tänu viljaliha mahedale maitsele ning vähesele tselluloosi- ja rohkele pektiinainete sisaldusele on kõrvits sobilik dieettoiduks paljude haiguste korral.

Tema mitmekesine biokeemiline koostis (karotenoidid, kiudained, mineraalained jt) annab võimaluse ravida paljusid haigusi.

Kõrvits sobib igapäevatoiduks samuti kõigile. Raviks on hea kasutada toorest viljaliha, kuid kui kasutame kõrvitsat kuumtöödeldult, siis ei tohi teda lihtsalt liiga pehmeks keeta.

Parim, mida kõrvitsast ravi eesmärgil teha saab, on toormahl.

Mahlas on kontsentreeritult kõik toitained ja ensüümid ning mahla joomisel paraneb enesetunne kiirelt.

Kõrvitsamahl ravib järgmisi vaevusi:

• neeruhaigused, neeru- ja põiekivid – vähemalt 0,5 kl päevas
• kõrgvererõhktõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused – 0,5 kl kolm korda päevas
• maksahaigused – 0,5 kl 2 korda päevas
• jämesoolepõletik – 0,5 kl 2 korda päevas enne sööki
• unetus – õhtul juua 1 kl meega

Ravikuuri pikkus oleneb haigusest ja enesetundest ning võib kesta kuni 2 kuud. Mahla tuleks alati lahjendada veega ja maitse parandamiseks võib lisada mingit teist haput mahla.

Kõrvitsa viljaliha ravib järgmisi vaevusi:

• kõhukinnisus – umbes 400 g tühja kõhuga
• soole- ja jämesoolepõletik – 0,5 kg päevas
• liigne kehakaal – 0,5 kg päevas
• kõrgvererõhust tekkinud tursed – 0,5 kg toorelt
• vere suur kolesteroolisisaldus, ateroskleroos – 100 g 3 korda päevas
• pahaloomuline kasvaja (toetav ravi) – 100 g 4 korda päevas pidevalt

Kõrvitsaseemned ravivad järgmisi vaevusi:

• kõhuussid – 100 g päevas
• eesnäärmehädad – 200 g päeva jooksul
• seedimishäired – 50 g päeva jooksul

Seemneid on mugavam süüa purustatult ja koos vedelikuga või mingi sobiva toiduainega segatult (näiteks meega või kohupiimaga).

Toiduks tarvitades on kõrvits eriti kasulik toorelt,

seepärast tuleks valmistada mitmesuguseid toorsalateid. Kõrvitsat on otstarbekas maitsestada mitte äädika, vaid hapude mahlade või marja-puuviljapüreedega. Sobilikumad maitseained on kaneel, nelk, jahvatatud punane vürtspaprika, köömned, rosmariin, safran, purustatud kadakamarjad, aniisiseemned, meliss, piparmünt, aed-harakputk, basiilik, petersell, estragon, majoraan, aed-liivatee, aed-piparrohi, pune ja koriander. Väga hea maitseaine on ka tsitrusviljaliste väline õhuke koor, mis eemaldada ümbert peene riiviga, nii et ei puudutaks valget kibedat osa.

Hautistes ja kuumades salatites, aga ka suppides võib kuubikuteks lõigatud kõrvitsa asemel (ka marineerimisel) kasutada vigurnugadega kujundatud kõrvitsakesi, spiraale, tähti jne. Lõikamisest üle jäänud viljaliha saab kasutada püreede, marmelaadi jt toitude koostises.

 Kõrvitsa ja kaerahelbe toortoit

• 300 g kõrvitsat
• 300 g õunu
• 100 g kaerahelbeid
• 4 spl hapukoort
• 1 kuhjaga spl jämedalt purustatud pähkleid või mandleid
• Veidi vett
• Maitseks suhkrut

Valmistamine: kaerahelbed segada veega ja lasta seista, kuni need on paisunud. Lisada toores riivitud kõrvits, peenestatud pähklid, värske õunapüree või tükeldatud (riivitud) õunad ja hapukoor. Segada hästi läbi ja maitsestada vähese suhkruga.

Kõrvitsa ühepajatoit sea- või lambalihaga

• 500 g kõrvitsat
• 300 g taisemat sea- või lambaliha
• 200 g kaalikat
• 1 sibul
• 1 spl rasvainet
• 1 spl jahu
• 1 tl köömneid
• 1-2 loorberilehte
• 1 kuhjaga spl peenestatud petersellilehti
• Maitseks soola

Valmistamine: liha keeta väheses vees soola, loorberi, sibula ja köömnetega pehmeks. Lisada väikesteks kuubikuteks lõigatud kaalikas, keeta poolpehmeks. Seejärel lisada tükeldatud kõrvits. Rasvast, jahust ja keeduleemest valmistada helepruun kaste, lisada hautisele ning puistata peale peenestatud petersell.

Kõrvitsa-kohupiimakook

Põhi

• 200 g muredamaid mittemagusaid küpsiseid
• 4 spl suhkrut
• 1 dl sulatatud võid
• 0,5 tl kaneelipulbrit

Kate

• 2,5 kl kõrvitsapüreed
• 800 g magedat kodujuustu
• 1 kl fariinsuhkrut
• 1 kl suhkrut
• 5 muna
• 1 tl jahvataud kaneeli
• 0,5 tl jahvatatud muskaati
• Näpuotsatäis jahvatatud ingverit
• Maitseks veidi soola

Purusta küpsised köögikombainis või pudrunuiaga tampides. Sega juurde või ning suhkruga segatud kaneel. Vajuta segu ühtlase kihina umbes 22 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhjale ja servadele. Mikserda köögikombainis kokku kodujuust ja mõlemad suhkrud. Lisa ükshaaval toasoojad munad, mikserda segu iga kord ühtlaseks ja kohevaks. Mikserda juurde kõrvitsapüree ning maitseained. Kalla segu ettevalmistatud koogipõhjale ning küpseta eelkuumutatud ahjus 150-160 kraadi juures 75-90 minutit. Võta kook välja siis, kui keskosa on pinnalt hüübinud, kuid vormi kergel raputamisel veel võbiseb – nii on tulemus kõige parem, sest üleküpsenud kook muutub kuivaks ja tuimaks. Tõsta vorm jahtuma. Eralda kook vormiserva küljest õhukese kitsa noa abil. Kata täiesti jahtunud kook fooliumiga ja aseta järgmise päevani jahedasse. Serveerimisel eemalda lahtikäiv serv, soovi korral raputa koogile tuhksuhkrut.

Kasutatud kirjandus:

• P. Põldma, T. Niiberg “Kõrvitsaraamat”
• A. Luigela “Targalt toitudes terveks”

Kõrvitsaid pildistas: Reet Nõupuu