Ploomipuu on Eestis viljapuude seas arvult teisel kohal õunapuu järel. On olemas kollaseid, roosasid, punaseid, rohekaid ja üsna tumesiniseid ploome, mis võivad kaaluda 15 kuni 120 grammi.

Rääkides ploomidest, tulevad arvesse ka tema perekonda kuuluva kreegipuu ning haralise ploomipuu ehk alõtša viljad. Ploomides on olenevalt sordist 70-90% vett ja kuivainet keskmiselt 15%.

Eriti oluliseks peetakse ploomide kiudainesisaldust.

Ploomide kiudaine (enamasti tselluloos) on peaaegu sulamatu, samasugune nagu kliides – ehk see kiudaine, mis ergutab seedimist kõige paremini.

Erinevalt kliidest sisaldavad ploomid ka üsna palju lahustuvat kiudainet pektiini, mis aitab alandada vere kolesteroolisisaldust.

• Suhkrutest on ploomides glükoosi ja enamikus sortides ka sahharoosi rohkem kui fruktoosi.
• Sahharoosi sisalduselt on ploomid ühed rikkamad puuviljad (keskmiselt 8,7%). Ploomides on pektiinaineid, mis on väga heade tarretuvate omadustega.
• Orgaanilistest hapetest leidub peamiselt õun- ja sidrunhapet.
• C-vitamiinisisaldus on ploomides tagasihoidlik.
• Nimetamisväärselt on neis karotenoide, eriti kollastes ploomisortides, ja E-vitamiini. B-grupi vitamiinide valik on suur, seejuures P-vitamiini sisalduselt kuuluvad ploomid keskmiste hulka, ainult mõningates marjades on seda rohkem.
• Ploomid sisaldavad ka parkaineid, mis mõjutavad paljude sortide maitset.
• Mineraalsooladest domineerivad kaaliumisoolad, seejärel kaltsiumi-, fosfori-, magneesiumi- ja rauasoolad.
• Rauaühendid esinevad ploomides koos askorbiinhappega ja P-rühma vitamiinidega, mistõttu nad on organismi poolt kergesti omastatavad.
• Mikroelementidest on ploomides nimetamisväärselt mangaani, koobaltit, joodi ja tsinki.

Ploomide biokeemiline koostis aitab:

tugevdada meie immuunsüsteemi, parandada mälu ja rasvade ainevahetust, säilitada organismis tasakaalu, tõsta meestel potentsi, aeglustada vananemist, vähendada väsimust, parandada närvisüsteemi tegevust, korrastada seedimist, leevendada südame- ja veresoonkonna haigusi, alandada kõrget vererõhku ja vere kolesteroolisisaldust, pidurdada pahaloomuliste kasvajate arengut jpm.

Kes soovib vabaneda üleliigsetest kilodest ja organismi puhastada, söögu kasvõi kilo ploome päevas.

Ploomid ergutavad seedimist, vähendavad kolesteroolisisaldust ja teevad muudki head.

Olulist kohta omavad ploomid ka rahvameditsiinis.

Ravimiseks kasutatakse nii värskeid kui kuivatatud ploome, mehu kui puu noori lehti. Sel, kes alustab hommikut 5-6 ploomi söömisega, on seedetrakt laitmatult korras, nahk saab värske jume ja tuju muutub paremaks.

Lehetee on hea juua kõhukinnisuse ja kõrge vererõhu korral.

Pärast puult koristamist jätkuvad ploomides biokeemilised protsessid, toimub nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne muutus. Ploomid valmivad kiirelt ning ei säili kaua. Et pidurdada pärast korjet vananemisprotsessi ja et toiteväärtus säiliks kauem, tuleb neid hoida jahedas ruumis või kohe sügavkülmutada.

Ploomide toiteväärtus säilib paremini, kui hoida neid kilekotis. Külmutada tuleb kiirelt -35 kraadi juures ja säilitada -18 kraadi juures. Nii ei alane ploomide toiteväärtus oluliselt 3 kuu jooksul, ainult C-vitamiin väheneb kahe kolmandiku ulatuses. Külmutamiseks sobivad siiski vaid tiheda viljalihaga ja tumedavärvilised ploomisordid, kuna teised kipuvad külmutamisel muutuma pruuniks ja konsistentsilt vedelaks. Koduseks säilitamiseks võib aga valmistada ka toorpüreed suhkruga ning säilitada seda karpidega sügavkülmas toormoosina.

Kõige levinum viis ploomide säilitusviis on kompotiks tegemine. Samuti võib ploomidest valmistada maitsvat püreed, neid marineerida või kuivatada. Eestimaiste toorete ploomide söömise aeg on kahjuks üsnagi üürike. Seda enam tulen seda usinalt kasutada. Ka talveks varutud ploomihoidiseid saab edukalt kasutada salatites, suppides, küpsetistes, liha- ja kalaroogade lisandiks, magustoitudeks ja mujalgi.

Ploomid karamelli-riisiga 0,5 kl suhkrut 0,5 tl soola 2 spl võid 0,5 l piima 1 kl riisi Ploome Karamellista suhkur paksuseinalise hautamisnõu põhjas segades helepruuniks. Tõmba nõu tulelt, sega karamellisse või ja seejärel kuuma piimaga segatud pestud ja leotatud riis, lisa sool. Hauta riis kaane all pehmeks, vala vaagnale. Ümberringi pane väheses suhkrulahuses hautatud või kompotist võetud ploome. Võid süüa kuumalt või külmalt. Selline toit sobib eelroaks, aga ka vaagnal pakutava grillkana juurde toredaks lisandiks.  

 

Ploomikook 2 kl kaerahelbeid 0,5 kl jahu 200 g võid 3 muna 0,5 tl küpsetuspulbrit 0,5 kl suhkrut Ploome Vanillsuhkrut 0,5 tl soola Tuhksuhkrut ploomidele pealeriputamiseks Rösti kaerahelbed kergelt pannil koos vähese suhkruga. Hõõru või ülejäänud suhkruga vahule, lisa ükshaaval munakollased, vanillsuhkur, sool, kaerahelbed ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Sega aeglaste liigutustega ühtlaseks tainaks, lisa kividest puhastatud tükeldatud ploomid ja vahustatud munavalged. Laota tainas ettevalmistatud koogivormi või plaadile, peale lao veel poolikuid ploomitükke. Küpseta 200 kraadi juures 40 minutit ahju alumisel riiulil. Ahjust välja võttes sõelu peale tuhksuhkrut. Seda kooki võib kohe pärast ahjust väljavõtmist soojana süüa, samuti maitseb ta külmalt. Eriti hea serveerituna koos vahukoore või jäätisega.

 

Kasutatud kirjandus:

• A. Luigela “Targalt toitudes terveks”
• A. Luigela “Hoidised”

Ploome pildistas: Reet Nõupuu