Vaevalt said rikkalikud jõululõunad ja -õhtusöögid peetud, kui ees ootab veel üks, see aastavahetuse pidulik söömaaeg.

Küllap tundis nii mõnigi meist, et peale jõuluõhtut oli kõhus kuidagi raske olemine – kartul ja kapsad, liha ja jõulumagus punnitasid sees ega tahtnud omavahel kuidagi sobituda.

Omalt poolt soovin väga, et see oleks koht, millest teha omad järeldused, et sellist halba enesetunnet edaspidi enam kogema ei peaks.

Esimese mõttena sellises olukorras tuleb aga pähe soovitada midagi, mis aitaks kergendada seedimist, näiteks:

Biolatte ensüümikapsleid

mis omavad seedimist soodustavat toimet või

Biolatte piimhappebakteireid sisaldavat probiootikumi

mis aitab taastada soolestiku normaalset mikrofloorat või

Kanepiõli

toitaineterikkaimat toiduainet, mis muuhulgas kergendab seedimist ning turgutab organismi oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete, klorofülli, aminohapete ning paljude erinevate vitamiinide ja mineraalainetega.

Samuti võib olemise kergendamiseks teha endale seedimist soodustavat teed kas siis valmissegudest seedimisele nagu näiteks:

JardinBio taimetee seedimisele või

JardinBio puhitusevastane taimetee

või siis lihtsalt rahustavat kummeliteed.

Kui aga ka nüüd – aastavahetusel, ei õnnestu kõigest hoolimata vältida organismi koormavat liigsöömist, tuleks peale seda kuulata eriti oma keha ning pöörata tähelepanu selle hoidmisele, taastamisele ja vajadusel ka turgutamisele.

Talvisel ajal on niigi suurema koormuse all meie maks. Maks on tuleelement ja kui välist tuld jääb väheseks, muutub maks ülekoormatuks. Lisakoormust lisavad veel jõulud ning aastavahetus oma tõenäoliselt harilikust raskemini seeditava toiduga.

Juba oma olemusega toob talv kaasa kõhuhädasid, millest levinuimaks on kõhukinnisus.

Külm halvab liikumise, pimedus paneb pitseri koduvälisele elule, ollakse harilikust rohkem stressis. Jõulu- ja talvemasendustki on nii mõnigi omal nahal tunda saanud või kõrvalt näha saanud. Stress aga tekitab niinimetatud mentaalset kõhukinnisust. Füüsiliselt on aga kõhukinnisus toitumise probleem, mis enamasti on tingitud kiudainete vähesusest, rafineeritud ja suhkrurikka toidu ülekaalust menüüs. Kõhukinnisuse vastu aitavad hästi kõrvitsapüree, rabarberimahl ja toiduõli, eriti kanepiõli.

Kiudainerikkad on seemned ja täisterapudrud.

Samuti on oluline juua rohkem puhast vett ja ürditeesid.

Pärast jõule tasub hakata vähendama kartulite söömist. Kui kartulitele ilmuvad idud, tasub täielikult loobuda kartulite koorega keetmisest, kuna idude tekkimisel hakkab kartulite keemiline koostis muutuma ning idukohtadel suureneb mürgise solaniini sisaldus, mis võib põhjustada nii kõhuvalu kui -lahtisust.

Üldiselt aga talvise aja toitumisest veel niipalju, et talvisel ajal on kuumtöödeldud toit, mis on saanud soojusenergiat (mitte mikrolaineahju kiirgust!) hea,  kuna see on soojendava toimega. Kui aga armastate toortoitu, balansseeriga Hiina meditsiini teooria järgi selle jahutavat toimet soojendavate ürtide ja vürtsidega.

Näiteks võib kurgisalatile lisada ingverit või tšillit.

Kokkuvõtvalt võiks aga toor- ja töödeldud toidu osakaal olla talvel viimase kasuks ja kevad-suvisel perioodil vastupidi.

Kindlustamaks C-vitamiini ja foolhappe kättesaamist ka talveperioodil, rikastage oma toite ürtide, rohelise sibula, idude ja külmutatud marjadega (astelpaju, mustsõstar).

Hea C-vitamiini allikas talvel on toores hapukapsas ja muidugi pohlad-jõhvikad.

Retsepte ma tänasele postitusele pigem ei lisa, sest arvan, et hetkel, kui igasugu peotoitu on olnud juba niigi rohkem kui küll, tasub eelkõige kuulata oma keha ning jälgida hoolikalt sisetunnet, et mitte rohkem endale hea-paremaga (!) liiga teha.

Kasutatud materjal:

• K. Naur, Ü. Hõbemägi “Puhta toidu raamat”