Linaseemnete kasutamine algas juba kiviajal. Milline on linakasvatuse kodumaa, pole teada. Küll aga on teada, et lina on üks vanimaid kultuurtaimi, selle seemneid on söönud nii inimesed kui loomad juba tuhandeid aastaid, ka on linaseemneid ning õli kasutatud lisaks toidulauale ka rahvameditsiinis.

Linaseemnete bioloogiline väärtus ravimtoiduainena seisneb peamiselt selles, et nendes leidub rohkesti asendamatuid rasvhappeid, valku, lima- ja kiudaineid, liht- ja liitsuhkruid, karoteene, A-, B-, E-, D-, PP- ja F-vitamiini, vähivastaseid ja muid väärtuslikke aineid.

Eriti tähtsad on linaseemned meid nooruslikuna hoidva E-vitamiini poolest: 100 g seemneid annab päevanormi. Samuti leidub linaseemnetes palju väärtuslikku rasvõli (mõningates sortides kuni 48%), milles on rikkalikult oomega-3-, oomega-6- ja oomega-9-rasvhappeid. Nimetatud rasvhappeid peame me saama toidust, kuna organism neid ise ei sünteesi – seepärast nimetataksegi neid asendamatuteks rasvhapeteks.

Asendamatud rasvhapped:

• annavad organismile tugeva kaitsevõime
• kindlustavad rakumembraanide häireteta talitluse ja koehormoonide sünteesi
• hoiavad veresooned elastsena
• vedeldavad verd, pidurdavad trombide teket
• aeglustavad rasvade ja kolesterooli kogunemist verre, aitavad ennetada veresoonte lupjumist
• vähendavad rasva moodustumist maksas
• alandavad vererõhku
• aitavad ära hoida allergiat
• aitavad paljude nahahaiguste (psoriaas, ekseem) korral
• leevendavad liigesevalu
• ergutavad kõhunäärmetalitlust

Et rahuldada organismi asendamatute rasvhapetega, ei pea kasutama üksnes linaseemneõli, organism omastab need hästi ka purustatud linaseemnetest. Veel paremini omastatakse rasvhappeid siis, kui purustatud seemned on segatud toidu sisse. Samuti võib oma toidulauda rikastada toidulisandina mugavalt juba valmis linaõlikapslitega.

Lisaks on teadlaste farmakoloogilised ja kliinilised uuringud välja selgitanud, et

linaseemned:

• tugevdavad immuunsüsteemi, suurendavad vastupidavust nakkushaigustele
• langetavad vere kolesteroolisisladust, suurendavad veresoonte elastsust ja vähendavad veresoonte lupjumist
• viivad organismist välja mürkaineid mürgistuste ja nakkuste korral
• vähendavad infarkti- ja insuldiohtu ning leevendavad südame- ja veresoonkonna haigusi
• ergutavad seedimist
• parandavad nägemist ja ajutegevust
• korrastavad ainevahetust
• ergutavad neerude talitlust
• mõjuvad põletikuvastaselt
• vähendavad vähiriski
• korrastavad menstruaaltsüklit ja kergendavad üleminekueavaevusi
• aitavad normaliseerida eesnäärme tegevust ja tõstavad potentsi

Linaseemnete kiudained on erilise väärtusega eeskätt lima- ja valkainete, vitamiinide (C-, B- ja K-vitamiin) ning mineraalainete (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, tsink jt) tõttu. Kiudained imavad vett ning suurendavad soolestiku mahtu. Seemnetes leiduvad liitsuhkrud suurendavad ja pehmendavad sooleseinu, sooleseinte venitus aga aktiviseerib seedeelundite rütmilist kokkutõmmet ja sisu liigub normaalselt edasi. Seepärast on linaseemneid vaja süüa just kroonilise kõhukinnisuse all kannatavatel inimestel, eriti vanemaealistel.

Profülaktikaks. Valmista linaseemnelima 1 spl seemnetest ja 1 kl keevast veest, lase seista 20 minutit aeg-ajalt loksutades ja segades. Seejärel kurna vedelik ja joo 0,5 kl 3 korda päevas. Võid süüa ka koos seemnetega.

Kroonilise kõhukinnisuse leevendamiseks. Valmista tõmmis 1 spl seemnetest ja 1 kl keevast veest. Lase seista vähemalt 2 tundi ja joo 30 minutit enne sööki koos seemnetega 2 kl päevas.

Kiudained puhastavad hästi organismi ka jääk- ja mürkainetest. Eriti vanemad inimesed võiksid profülaktikaks süüa järjekindlalt 3 korda nädalas vähemalt 1 supilusikatäie kergelt röstitud purustatud linaseemneid ka toidu sees või iseseisvalt koos vähese veega.

Organismi puhastamiseks sobib hästi järgmine tõmmis:

• 1 spl seemneid vala üle 1 kl keeva veega
• Lase keeda vesivannil 10 minutit, sega aeg-ajalt
• Võta 3 spl 20 minutit enne sööki 4 korda päevas

Turgutuseks vähihaigetele

Vähi arengus on üheks põhjuseks ka vähene asendamatute rasvhapete ja kiudainete sisaldus toidus. Just linaseemnetes on neid heas vahekorras. Ühtlasi tugevdavad linaseemned organismi kaitsevõimet, et koguda jõudu võitluses raske haigusega. Pärast keemia- või kiiritusravi on aga oluline organismi puhastada ja parimaks abimeheks on jällegi linaseemned – 2 spl linaseemneid või 2 tl linaseemneõli päevas kas toidu sees või niisama koos sooja veega. Linaseemneid iseseisvalt süües on soovitav neid enne kergelt pannil kuumutada ja seejärel kohviveskis või uhmris purustada. Vähi profülaktikaks ja ravitoeks võib valmistada ka tõmmise:

• 2 tl seemneid valada üle 2 kl keeva veega
• lasta seista termoses üle öö
• süüa koos seemnetega hommikul 1 kl 1 tund enne sööki ja teine õhtul enne magamaminekut

Vähiteema jätkuks ka midagi meestele. Kuna paljusid mehi kimbutab teatud eas eesnäärmepõletik ning linaseemned sisaldavad vähivastaseid aineid, siis aitavad need ära hoida ka eesnäärmevähki. Kasulik on kasutada iga päev linaseemneid ja linaseemneõli toidu sees.

Linaseemnete kasutamine toiduks

Linaseemned sobivad pea kõikidesse toitudesse, neid võib nii tervelt kui jahvatatult lisada erinevatesse küpsetistesse, ka hommikuhelvestele.

Kõige parem on toiduks kasutada purustatud seemneid – nii saab neist kätte kõik kasulikud ained (terved seemned läbivad seedekulgla tihtipeale tervetena).

Parim on, kui seemnete purustamine toimub vahetult enne tarvitamist. Ka säilivad juba purustatud seemned õhukindlalt suletud anumas külmkapis kuni 2 nädalat.

Linajahust kotletid

100 g linajahu (võid jahvatada vahetult enne toidu valmistamist linaseemnetest)

1 kg hakkliha

2 muna

2 küüslauguküünt

1 sibul

Piima, vett

Soola, pipart ja/või meelepäraseid ürte

Riivsaia või kliisid paneerimiseks

Õli praadimiseks

Paisuta linajahu vees, lisa munad ja piim. Lase 10 minutit seista, seejärel lisa ülejäänud ained. Vormi saadud massist kotletid, veereta neid riivsaias või kliides ning prae pannil õli sees kuldpruuniks.

 

Kasutatud materjal:

• A. Luigela “Targalt toitudes terveks”
• H. Kuusk “Aiast ja aia tagant: lilled minu köögis”