Miks on tarvis pähkleid leotada?
Kõik pähklid sisaldavad fitiinhapet, mis säilitab taimede kudedes mineraalset fosforit. Eriti palju leidub seda pähklites, seemnetes, ubades ja teraviljades. Inimese ja mõnede loomade organism seda ei omasta. Lisaks takistab fitiinhape mineraalide nagu näiteks: tsink, raud, kaltsium ja magneesium omastamist. Leotamine aitab fitiinhappest vabaneda ning parandab pähklites leiduvate toitainete omastamist.
Esmalt peske seemned ja pähklid korralikult läbi.
Pange seemned kaussi ja valage peale vett vahekorras 2:1. Kui on võimalus seda teha vesinikveega siis soovitan kindlasti. Leotamine on tunduvalt efektiivsem, seemned muutuvad elavaks ja veelgi maitsvamateks.
Erinevatel seemnetel on erinev leotusaeg. Mõned neist võib likku jätta kogu ööks.
Peale leotamist peske pähkleid veel, kuni vesi muutub läbipaistvaks. Soovitan ka leotamise ajal 1-2 korda vett vahetada.
Enam levinud pähklite soovituslikud leotusajad:
Mandlid – 12 tundi
Brasiilia pähklid – 12 tundi
Kreeka pähklid – 8 tundi
Pekaanipähklid – 8 tundi
Seedripähklid – 8 tundi
Sarapuu pähklid – 8 tundi
Kõrvitsa seemned – 7 tundi
Lääneanakard ehk india nakrapuu – 6 tundi
Makadaamiapähklid – 4 tundi.
Veel üks väga tähtis teadmine: pähklite ja seemnete küpsetamine on kategooriliselt keelatud! Küpsetamise ajal muutuvad kõik taimsed rasvad organismile kahjulikeks ja kantserogeenidest küllastatud rasvadeks ning annavad oma suure panuse vähi, diabeedi ja südame- veresoonkonna haiguste arenguks.
Veel üks soovitus: ärge ületage soovituslikku pähklite ööpäevast kogust, mis on 2 supilusikatäit.
Hoidke ennast ja olge terved.
Artem Hatsatrjan, ökoloogilise meditsiini arst.
Allikas: Mati Rebane heatunde.eu