Rääkides ultraheli mõjust veel sündimata lapsele ei ole minu eesmärgiks kedagi mõjutada ega hirmutada, kuid siiski arvan, tasub teada fakte selleks, et teha enda jaoks õige otsus, seda enam, et ka ultrahelimaailm on pidevas arengus pakkudes põnevust uute 3D/4D ultraheliuuringutega, mille käigus on võimalik isegi loote näojooni visualiseerida ja sellest esimene koduvideo mälestuseks kaasa saada. Kindlasti ei ole ultraheli aga sobilik beebi TV-na kasutamiseks. Nüüdseks on üle maailma erinevad teadlased jõudnud ultraheli mõju lootele uurides jõudnud mitmete selliste tulemusteni, milles naistearsti või ämmaemandat külastades reeglina ei räägita.

Ultraheli avalikkuse eest varjatud pahupool

Ultraheli uurinud teadlased ei soovitaks ultraheli üldse raseduse ajal teha või siis vähemalt mitte esimese 15 nädala jooksul. Ultraheli mõju pikemas perspektiivis on uuritud küll, kuid kuna tulemused pole eriti rõõmustavad, siis vaikitakse see enamasti maha, sest vabandage väljenduse eest, aga masinate müügist tulev meeletu kasum on teatud sihtgrupile tunduvalt olulisem, kui ultraheli mõju veel sündimata beebidele. Uurimuste tulemusel on ultraheli põhilised ohud raseduse katkemine, raskem sünnitus, vastsündinu väike sünnikaal, hilisem keeleareng lapsel, legasteenia ja vasakukäelisus eriti poistel. Samuti on 90-ndatel Venemaal läbi viidud uuringud näidanud, et ultraheli mõju võib segada loote normaalset aju arengut. Mõni uurimus väidab ka, et on ultraheli mõjusid, mis võivad ilmneda alles 20 aasta pärast või järgmises generatsioonis. Minu jaoks on sellised argumendid juba enam kui piisavad, et püüda hoida oma veel sündimata last selliste probleemide eest.

Kuidas ultraheli toimib?

Ultrahelis kasutatakse kõrgsagedusega laineid, mis läbides vedeliku või pehmed koed, näitab tihkemate kudede kogumit ehk siis antud juhul loodet. Lained peegelduvad ja ekraanile moodustub loote kujutis. Ultraheliuuring ei vaja tulevase ema jaoks mingit eelnevat ettevalmistust – heida vaid pikali, võta kõht paljaks, geel peale ning kümnekonna minutiga ongi ülevaade olemas. Emadele meeldib ekraanilt näha oma lapsukest ning saada ka esimesed fotod või video mälestuseks. Tavaliselt looted reageerivad uuringutele aktiivse liigutamisega. Seda testi kasutatakse ka “tarkpeade” poolt juhul, kui emad on mures, et loode on kaua liikumatu olnud. Selle uuringu käigus aga loote südamelöögid sagenevad, ta tunnetab negatiivset toimet ning reflektoorselt reageerib kiiritusele, püüdes end iga hinna eest päästa. Uudishimu rahuldamine, näiteks soo teada saamiseks, ei tohiks minu meelest küll olla eriti tugev argument riskimaks oma lapse tervisega.

Miks arstide sõnul ultraheliuuringut tehakse?

Harilikult viiakse ultraheliuuring läbi selleks, et saada informatsiooni lapse arengu kohta. Harva järgneb sellele aga reaalse sisuga tegu. Tegelikult oleks uuring vajalik üksnes juhul, kui lapse või ema turvalisus on ohus ning uuringutulemustele järgneks ka mingi tegu. Samuti ei saagi ultraheliuuringute tulemustes 100% kindel olla. Igasugune testimine on seotud mõningase riskiga ja paljud testid annavad valepositiivseid tulemusi. Kahtluse korral, kas uuring üldse on vajalik, tasub konsulteerida ka teise arstiga. Ka tasub küsida teist arvamust, kui test näitab mingeid probleeme. On leitud, et meditsiinitestidel võib vahel olla 25% või isegi suuremal hulgal valepositiivseid vastuseid. Liiga tihti kipume tänapäeval usaldama eksperte, kes justkui peaks meie keha tervisest teadma rohkem kui meie ise. Tegelikkuses on iga inimene erinev ning vastutust oma tervise ja keha eest kannab igaüks ise. Tihti inimesed ei mõista, et rutiinsed meditsiinilised protseduurid võivad olla kahjustava toimega ning neile võib olla paremaid alternatiive. Mina rasedana püüan eelkõige kuulata oma keha ning endas kasvavat last ning pöördun arstide poole vaid siis, kui tekib kahtlus, et selleks võiks olla vajadus. Rasedus on minu jaoks üks maailma ilusamaid kogemusi, mitte meditsiiniline probleem.

Kasutatud materjal:

• Looduspere arhiiv