Küünlad annavad pimedal ajal hubast valgust ja loovad meeleolu. Poest saab osta parafiinist, steariinist, sojavahast ja mesilasvahast küünlaid. Enamuse jaoks pole vahet, mis neil laua peal valgust annab ja valivad ainult välimuse ja hinna järgi endale sobiliku. Enda tervisest ja keskkonnast hoolivad inimesed siiski vaatavad veidi lähemalt koostisaineid. Mis vahet…
Rasedus on naiste jaoks eriline aeg, mil keha valmistub ette lapse kasvamiseks ja sünnituseks. Samuti muutuvad noorte emade toitainevajadused. Raseduse normaalseks kulgemiseks on vaja mitmesuguseid vitamiine ja mineraale, sealhulgas õiges koguses oomega-3 rasvhappeid. Seega peaksite raseduse ajal tingimata kalaõli tarbima. Pikaahelalised polüküllastumata rasvhapped (LCP) on tuntud rasvade ehitusplokkidena ja aitavad…
Nahk on rohkem, kui keha kate – see on suurima pinnaga elund, mille kaudu toimub organismi kontakt välismaailmaga. Nahk kaitseb sügavamal asuvaid kudesid väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Kahjulikud ained eralduvad naha kaudu: kui jämesool, neerud ja maks ei tule mürkainetega toime, peab nahk aktiivsemalt tegutsema. Sellest annavad märku näiteks vistrikud,…
Eeterlikud õlid on taimedest/ taimeosadest pressitud või destilleeritud aromaatsed õlid, milledel on väga palju häid omadusi nii nahale kui meelele. Eeterlikud õlid kogunevad taime kiududes olevatesse näärmetesse või paunadesse ning usutakse, et nende ülesandeks on soodustada tolmlemist ning tõrjuda röövloomade rünnakuid. Neid õlisid leidub taimede eri osades – õites, viljades,…
Kuulen seda küsimust mitu korda päevas. Samalaadne küsimus on esitatud teadlasele Valentina Aksenova’le. Edastan: Kas on võimalik tänasel päeval ennast ja oma lähedasi kõikvõimalike massi-infektsioonide eest kaitsta? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esmalt aru saada, kuidas viirused-bakterid-seened, mis on inimesele peamisteks haigustekitajateks, organismi satuvad ja millisel juhul nad põhjustavad haigust ja millisel mitte?…
Juuksed on tuhmid, katki ja väsinud olemisega? Pole probleemi. Loodusel on paar nippi varuks, kuidas oma juustele jõud tagasi anda. Väga oluline on teada, et ka meie juuksed vajavad oma terveks toimimiseks õiget toitu ehk teisisõna – kõik, mida me suhu paneme, mõjutab ka 100 000 juuksekarva meie peas. Kehv toitumine ja teatud…
Rabarberihooaeg on kätte jõudnud! Juba praegu on võimalik peenralt ampsata, koogi ja kisselli sissegi pista, kuid üsna varsti, peale vihma ja paari soojemat päeva on teda juba nii palju, et ei tea, mida sellega peale hakata. Mõtlesingi siis, et tuletan nii endale kui ka kõigile teistele taas meelde, et tegemist…
Mõned aastad tagasi, oodates oma kolmandat last, tegin lähemalt tutvust kõige looduspuhta, beebile hea ja keskkonda säästvaga, mis vähegi mõttesse tuli. Oli ju mu sooviks pakkuda oma lapsele vaid parimat. Nii enda kui oma pere elukorralduses armastan siiani lihtsust, minimaalset vajalike ressursside kasutamist ning looduslähedust. Selline mõteviis ning erinevate internetiavarustes…
Täna on suurepärane võimalus taas kord enda ja oma pere toitumist puudutavad valukohad kriitilise pilguga üle vaadata, ümber hinnata ning vajadusel ka tervisesõbralikumaks korraldada. Esimesena tahaks sellise pilguga vaadata üle valge surma number 1 – suhkru ning ühtlasi rääkida tema sõbralikematest alternatiividest – meest, erinevatest siirupitest, steeviast aga ka juba…
Pikalt kestnud külma ja pimeda talve järel on inimese organism väsinud. See januneb vitamiinide ja minraalainete järele ning meie organismi vastupanuvõime on langenud. Kevadel kiireneb ainevahetus ning meie organism ei jõua sellega kohaneda. Samuti on tunduvalt kahanenud D-vitamiini hulk, millest tulenevalt võime tunda väsimust ning energiapuudust. Ka meie nahk näeb…
Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat, kui pelgalt maitseaine. Tegelik ja ainus tõde on see, et ilma soolata me ei saagi elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu,…
Kuivatatud oad, läätsed ja teised kaunviljad on jäänud tänapäeva kiirvalmivate söökide kõrval tahaplaanile, kuid tegelikult on need siiski väga väärtuslikud toiduained, eriti rasvase liha või juustu asemel. Kaunviljad sisaldavad palju kiudaineid ja proteiini, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, foolhapet, tsinki, kaaliumi, vaske ja B-rühma vitamiine. Hernestes, ubades ja läätsedes oleva raua saate…
Juba mõnda aega on minu lemmikseebiks olnud iidsete traditsioonidega Aleppo seep. Eriti meeldib mulle tema lõhn, mis tuleneb seebis sisalduvast loorberimarjaõlist – see on idamaiselt salapärane, kuid kindlasti mitte pealetükkiv. Aga selles seebis on peale lõhna muudki, muidu poleks see ju kasutusel antiikajast kuni tänase päevani. Väidetavalt olevat seda seepi…
Krill ehk hiilgevähk on väike vähiliste esindaja. Krilli loetakse maailma suurimaks biomassiks – seetõttu pole vaja karta, et see võib otsa lõppeda või seda tuleks kunstlikult kultiveerima hakata (vastupidiselt kaladele, keda tihtipeale kalamaksaõli saamiseks kunstlikult kasvatatakse). Krilliõli saamiseks kasutatavat krilli püütakse enamasti Antarktikas, kus on maailmamere puhtaimad veed. Need on…
Maca on redisesarnane juurikas, mis kasvab Peruu Andide mägismaal 4000-4500 meetri kõrgusel, mis teeb temast kõige kõrgemal kasvatatava toiduaine maailmas. Maca juur on rikas süsivesikute, valkude, vitamiinide, kiud- ja mineraalainete poolest, sisaldades palju peamisi rasvhappeid, B-vitamiine, C-vitamiini, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit, rauda ja kaaliumit. Juba iidsetel aegadel pidasid Peruu indiaanlased macat…
Mis siis ikkagi on see salapärane MSM, millest viimasel ajal üha rohkem räägitakse? Võimalik, et nii mõnigi teist teab, võimalik, et mõnigi ka tarvitab juba. Samuti on võimalik, et paljud teist pole sellest üldse mitte midagi kuulnud. Mitte segamini ajada kurikuulsa MMS-ga, millest kõik lehed pasundasid pikalt ja laialt. MSM…
Mesi on väga maitsev, aga ka tervisele tõeliselt kasulik kooslus, mille täpset retsepti ei tea keegi. Teada on aga fakt, et üks tilgake mett on ühe mesilase elutöö. Inimesed on mesilaste elutööd hinnanud ja mett erineval moel tarvitanud juba viimased 2500 aastat. Siiski ei ole mesi üksnes maitsev dessert, vaid…
Meie käed kipuvad talvisel ajal kiiresti kuivaks muutuma, nahk on tundlikum ja vajab suuremat hoolt. Käsi võiks kreemitada lausa mitu korda päevas. Külma aja parim kätekreem on rasvarikas, kuid kergelt imenduv ega jäta käsi kleepuvaks. Kõikidele sellistele omadustele vastava kreemi saad hõlpsalt ka ise kodus valmistada. Nii endale, kui jõulukingiks.…
Küllap on enamikele meist teada, et nii sibul kui küüslauk on efektiivsed vahendid külmetushaiguste ennetamisel ja ravis. Küllap on pea igaühel meist varuks ka mõni kodune retsept, kuidas neid lauguliste sugukonda kuuluvaid imevilju kõige efektiivsemalt kasutada. Näiteks ma ise olen päris mitu korda küüslaugu abil edukalt ravinud nii kõrva- kui…
On käes astelpajumarjade aeg Tänavune soe suvi on lisaks paljule muule hea olnud ka astelpajudele – marjad on suured ning neid on rikkalikult. Veel kümmekond aastat tagasi teati Eestimaal astelapajust vähe. Nüüd aga on juba paljudes aedades sügisel näha oranžikaid marju. Astelpajumarjad on ühed täiuslikumaid vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat.…
Hommikud on juba sügiseselt karged. Õhtudki üsna jahedad. Pole midagi mõnusamat, kui suruda külmast kanged sõrmed ümber kuuma teetassi ning lasta meeldivalõhnalisel, maitsval joogil oma keha aeglaselt üles soojendada. Igaühel meist on kindlasti ka oma lemmiktee, või lausa lemmik hommiku- ja lemmik õhtutee ning lisaks sellele veel mõni, mis vastavalt…
Inimestel on vastavalt aastaaegadele soodumused teatud haigusteks – pea- ja liigesevalud, ülemiste hingamisteede haigused, kõhuhädad, nahaprobleemid. Selle põhjuseks on liiga madal või kõrge õhutemperatuur, liigne soe või külm niiskus, aga ka päike, pimedus ja lõõskav tuul. Sesoonselt tulevaid ja minevaid või ägenevaid tervisehädasid saab toetava toitumisega mahendada või ära hoida.…
Möödunud nädalal sai kirjutatud minu uuest lemmikõlist – seedriõlist. Täna räägiksin selle jutu jätkuks ka oma teisest lemmikust, nimelt kanepiseemneõlist, mis on meie peres tarvitusel olnud juba pisut pikemat aega, seda nii sees- kui välispidiselt. Seda mõnusalt pähklise maitsega õli võib sisse võtta niisama toidulisandina, kuid see sobib suurepäraselt asendama…
Rohkem kui aasta tagasi õpetas Hingepeegel.ee valmistama ise külmarohtu “citrosept”. Nüüd, mil sügis oma ootamatult ei-tea-kust-ilmuvate viiruste ja külmetustega pole enam kaugel, tundub olevat sobilik hetk see informatsioon taas üle korrata. Kõnealust ravimit olevat aasia meditsiinis kasutatud juba aastasadu ning ka tänapäeval on see Aasia apteekides täiesti saadaval. Külmetuserohu ettevalmistamine…
