Silmade tervis on Sinu tervise ja igapäeva elus väga oluline osa. Nägemise kaudu on võimalik tajuda ümbritsevat maailma. Silmadega näeme ja tajume teisi ning silmadega nähakse ja tajutakse meid -nagu me teame on silmad meie hinge aknad. Nad võivad olla tühjad ja elutud nagu poleks kedagi kodus – või selged, säravad ja täis elu. Neist võib peegelduda  viha ja hirmu või õrnust, usaldust ja uudishimu. Me ei näe mitte ainult füüsiliselt, vaid ka psüühiliselt ja emotsionaalselt. Näha tähendab tajuda, tunda, mõista ja teada.

Närviimpulsside tekitatud kujutised saadetakse võrkkestast ajju, nii et selge nägemine ei sõltu mitte niivõrd silmadest, kuivõrd hästi toimivast närvisüsteemist. Kui meile ei meeldi see, mis mida näeme, võime silmad sulgeda ja keelduda vaatamisest. Nägemise halvenemine taga on sageli geneetilised, keskkonna või haigustega (diabeet) seotud põhjused, kuid see võib olla ka psüühhilis-emotsionaalsel tasandil ühenduses sooviga lõigata ennast ära sellest, mida nähakse.

Silmade tervis holistilisest vaatenurgast

Näiteks võib tuua hirmu tuleviku ees, mille tõttu võib kaugusesse vaatamine hägustuda. Või vastupidi- hirm olla kohal ja näha iseennast, mille puhul võib hägustuda lähedale vaatamine. Tundlikud lapsed võtavad oma vanemate hirme üle ja laste silmaprobleemid peegeldavad tihti vanemate omavahelist suhet või olukorda kodus. Näiteks kui lapse üks vanematest kardab elu ja vastutuse võtmist põgenedes hirmutavate olukordade eest, mille ta on võib olla omakorda saanud oma vanematelt, võib selle suhtumise ja hirmu üle võtta ka kolmanda põlvkonna liige, kandes samu mustreid põlvest-põlve edasi, kuni keegi selle teadlikult või mitteteadlikult lahendab. Üsna keeruline on lapsel olla enesekindel ja täis usku positiivsesse tulevikku, kui vanem või vanemad  igapäevaselt vastupidist peegeldavad. Sellised hirmud tuleviku osas võivad närvisüsteemi ja uskumuste kaudu kajastuda silmanägemise halvenemises.

Silmaprobleemide korral võib endalt küsida selliseid küsimusi nagu, kas minus on midagi, mida ma näha ei taha? Kas on mälestusi, sügavaid hirme ja traumasid, mille olen matnud sügavale enda sisse ja mille päevavalgele toomist ma kardan? Kas on kangestavaid hirme käesoleva hetke või tuleviku ees, mis silmanärve mõjutavad ja nägemist moondavad? Näiteks võib silmakae vanematel inimestel tähendada hirmu ähvardava ohu ees jääda abituks, haigeks ja üksi, mida näha ei taheta. Kae sümboliseerib valguse puudumist elus.

Kel on tõsisem huvi, millised hirmud võivad tekitada nägemise kaotust, kaed, konjunktiviiti, glaukoomi, lühi – ja kaugnägelikkust ning pisaratevoolu võib endale soetada D. Shapiro raamatu “Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele”. Raamatust leiab palju huvitavat ja mõtlemapanevat.

Nägemise halvenemist paraku veel ei seostata ei sisemiste ega väliste teguritega. Nägemise nõrgenemist aastatega peetakse lihtsalt vältimatuks. Seda kinnitab ka statistika – hallkaed e. katarakti esineb kahel kolmandikul üle 50 aasta vanustel inimestel, ent 60. eluaasta lävest üle astudes esineb seda juba 90 % inimestest. Glaukoomi on 40-50 aastaste seas 2% ja 70-aastastel 8%. Samas on palju vanu inimesi, kellel silmanägemine on korras ja pole mingeid hädasid silmadega, siis tekib ikkagi küsimus, miks ühtedel halveneb nägemine ja teistel mitte?

Millised vitamiinid tugevdavad silmi?

A-vitamiin

A-vitamiin on antioksüdant, mis mängib hea nägemise juures olulist rolli. A-vitamiin hoiab silma limaskesta niiskena ja kaitseb bakterite eest, vähendades seeläbi põletiku tekke riski. A-vitamiin aitab silmadel pimedas kohaneda, ennetab kollatähni kärbumisest põhjustatud pimedaksjäämist ja kae moodustumist. A-vitamiini puudus võib põhjustada kanapimedust ehk hämaras ja pimedas nägemise häireid ja silmade kuivust. Iga kord, kui oleme ereda päikesevalguse käes, pleegitatakse mõne sekundi jooksul peaaegu kogu meie fotoretseptorite kepikeste pigment ning et me jälle pimedas näeksime, peab see kõigepealt taastuma. Seda pigmenti taastab A-vitamiin (retinool või karoteen), mida me peaksime omastama toidust. Päevane soovituslik vitamiin A kogus on ligikaudu 800 mikrogrammi retinooli-ekvivalenti.Inimene omastab A-vitamiini aktiivse retinoolvormina põhiliselt loomsetest allikatest nagu maks ja munad. Samas suudab keha ka taimsest toidust pärineva beeta-karoteeni retinooliks muundada. Head beeta-karoteeni allikad on kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad ning marjad.

E-vitamiin

E-vitamiin on mitmes vormis esinev antioksüdant, kuid inimese organism omastab seda kõige paremini alfa-tokoferoolina. E-vitamiini puuduse üks tunnustest on nägemise halvenemine. See silmade jaoks oluline vitamiin aeglustab kollatähni kärbumist, takistab kae moodustumist ja tugevdab kapillaaride seinu. Kui rakus on piisavalt palju E-vitamiini, töötab selle membraan kaitsemüürina, mis hoiab ära oksüdeerimisprotsesse ja vähendab kahjustusi, faktiliselt vältides isegi fotoretseptorite kahjustusi. E-vitamiin vähendab ka silmarõhku, mis on põhiline glaukoomi tekkepõhjus. C- ja E- vitamiinid näivad töötavat sünergiliselt aidates vältida põletikku vanuse tõttu taandareneva võrkkesta keskosas (maakulas). E-vitamiini saame peamiselt taimsetest toiduainetest, näiteks pähklitest ja taimeõlidest.

C-vitamiin

C-vitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin ja põhiline antioksüdant, mida leidub paljudes marjades ning puu- ja köögiviljades, näiteks tsitruselised, brokoli, kaalikas, paprika jne. Parem on tarvitada värskeid vilju, kuna C-vitamiin on üsna temperatuuri-, valguse- ja hapnikutundlik. Askorbiinhape toetab silmades olevaid veresooni, kaitstes neid hapraks muutumise eest, tagades nende elastsuse ja takistades kae moodustumist. C-vitamiin ei lase silma rakkudesse jõudes vabadel radikaalidel kahjustada DNA-d raku tuumas ega paljusid ainevahetusteid rakke ümbritsevates kudedes. Valgusest tingitud oksüdatiivsete kahjustuste vältimiseks silmas kasutatakse väga palju antioksüdante. Silmas on C-vitamiini kontsentratsioon 20 korda kõrgem kui veres. See tähendab, et reaalse mõju tundmiseks, eriti kui oleme juba märganud silmahaiguste esmaseid tunnuseid, peab C-vitamiini ja teisi antioksüdante võtma tõepoolest märkimisväärsel hulgal. Suurenenud vajadus esineb haiguste puhul, suitsetajatel, rasedatel ja imetavatel emadel.

Tsink

Tsingil on tähtis roll kanda silmade tervises, kuna silma võrkkestas leidub suurel hulgal tsinki. Tsink on mineraalaine, mis aitab A-vitamiinil imenduda ja luua pigmenti melaniin, mis kaitseb silma ultraviolettkiirguse eest. Tsink on oluline faktor immuunsüsteemi toimimises ja antioksüdantses kaitses. Lisaks aitab tsink parandada pimedas nägemist ja hoiab ära kollatähni kärbumist. Raske vaeguse korral võib tsingi puudus põhjustada ka muutusi silma võrkkestas. Tsinki sisaldavad näiteks maks, pähklid, täisteratooted ja meresaadused. Päevane soovituslik tarbimisannus on 9 mg. Kuna tsingi imendumist pärsivad taimsed happed, võiksid taimetoitlased tarbitavat kogust ligi 30% võrra suuendada.

Seleen

E-vitamiinil aitab paremini imenduda mikroelement seleen. See on antioksüdant, mis soodustab kapillaaride arengut ja parandab vereringet, sealhulgas silmades. Seleen aitab vähendada hallkae arengut. Head seleeniallikad on rasvane kala, maks, pähklid ja seemned. Normaalse toitumise korral saab inimene päevase soovitusliku annuse, 60 mikrogrammi, kerge vaevaga kätte.

Luteiin ja zeaksantiin

Inimese silmas leidub kahte sorti karotenoide – luteiini ja zeaksantiini. Need on kollased pigmendid, mis kollatähnile tema värvuse ja nime annavad. Luteiin ja zeaksantiin toimivad looduslike päikeseprillidena, kaitstes silma kahjuliku ultraviolettkiirguse eest ja aeglustades kollatähni kärbumist. Need karotenoidid aitavad säilitada head nägemist, eriti hämaras. Luteiin ja zeaksantiin on antioksüdantsed, neutraliseerides valgusega kokkupuutel vabanevaid vabu radikaale, mis võivad silma võrkkesta kahjustada.

Luteiini vajavad enam vanurid, suitsetajad, menopausis naised ja siniste silmadega inimesed, kelle silmades on vähem kaitsvat pigmenti melaniini.

Kõik karotenoide sisaldavad antioksüdatiivsete omadustega tooted nagu rohelised köögiviljad ja sinised marjad mõjuvad silmadele hästi, eriti spinat, kapsas ja kähar peakapsas, kuna neis on rohkesti karotenoidide grupi kuningaks nimetatud luteiini. Ka munakollane, kiivi, viinamarjad ja mais sisaldavad rikkalikult luteiini. Sinistes ja purpursetes marjades nt mustikates, põldmarjades, lillades ja punastes viinamarjades olevad antotsüaanid toetavad pimedas nägemise võimet.

Kuigi luteiinil ja zeaksantiinil puudub RDA (soovituslik päevane annus), soovitavad teadlased tarbida 6-20mg luteiini päevas ning zeaksantiini kogus peaks moodustama 1/5 luteiini kogusest. Mitmed uuringud on näidanud, et just sellise koguse luteiini ja zeaksantiini regulaarne tarbimine vähendab ealise maakula degeneratsiooni riski.

Astaksantiin

Astaksantiin on karotenoid, mida toodavad päiksevalguse toimel rohelised vetikad Haematococcus pluvialis. Oma roosa värvuse saavad merelinnud- ja loomad just seda roosaka pigmendiga vetikaid süües. Uuringud on näidanud, et astaksantiinil on palju kordi suurem antioksüdantne võimsus kui E- ja C-vitamiinil, luteiinil ning beetakaroteenil. Samuti on leitud, et astaksantiin töötab hästi koos teiste antioksüdantidega, näiteks C- ja E-vitamiiniga, tugevdades nende toimet.

Astaksantiin on üks väheseid antioksüdante, mis suudab läbida nii tsentraalnärvisüsteemi aju-vere barjääri kui ka silmade reetina-vere barjääri, aidates vältida oksüdatiivset stressi ja neurodegeneratiivseid kahjustusi nendes piirkondades. Astaksantiin kaitseb silmi põletikust ja valgusest tingitud kahjustuste eest ning aitab vähendada silmade väsimust ning kuivust. See on väga hea uudis neile, kes töötavad igapäevaselt arvutiga.

Punased mereannid nt krabid, homaarid, krevetid ja lõhe sisaldavad ohtralt astaksantiini – isegi väike kogus seda antioksüdanti  (4-6 mg päevas) parandab nägemisteravust.

Oomega-3-rasvhapped

Nägemise arengul ja säilitamisel mängivad tähtsat rolli kaks asendamatut rasvhapet, oomega-3-rasvhapped dokosaheksaeenhape (DHA) ja eikosapentaeenhape (EPA). Silma võrkkest sisaldab suurel määral DHA-d, mis viitab selle olulisusele silma ainevahetuses. EPA-l on tähtis roll DHA sünteesimisel. Mõlemad rasvhapped on väga olulised nägemise arenguks lootel ja imikul, täiskasvanutel aitavad need kaitsta silma võrkkesta. Need rasvhapped aitavad säilitada nägemise teravust. Oomega-3-rasvhapete puudusega seostatakse kuiva silma sündroomi. EPA ja DHA aitavad tagada piisava rasva hulga silma pisarakiles, mis niisutab silma. Oomega-3-rasvhapete puudust seostatakse teistegi silmahaigustega, nagu kollatähni kärbumise ja glaukoomiga. Tervisele olulisi oomega-3-rasvhappeid leidub enim kalas, oomega-6-rasvhappeid pähklites ja taimeõlides. Päevases soovituslikus DHA ja EPA koguses pole kokku lepitud, kuid nende omavaheline suhe võiks olla 1:1 ja anda täiskasvanu kaloraažist ligikaudu 3%.

B-grupi vitamiinid

Silmahaiguste korral vajavad silmad B-grupi vitamiine nagu B1, B2, B6, B9, B12  suurtes kogustes, kuid glaukoomihaigetele tihti väiksemates annustes.

Vahemere köök – värsked mahedalt kasvatud toorained nagu puu ja köögiviljad, oliiviõli ja kaunviljad aitavad tõhusalt silmade tervisele kaasa.

Allikas: https://ecosh.ee/silmade-tervis/

Looduspere kapslid silmadele 60 kps