Suhkur ja teised magustajad
Täna on suurepärane võimalus taas kord enda ja oma pere toitumist puudutavad valukohad kriitilise pilguga üle vaadata, ümber hinnata ning vajadusel ka tervisesõbralikumaks korraldada.
Esimesena tahaks sellise pilguga vaadata üle valge surma number 1 – suhkru ning ühtlasi rääkida tema sõbralikematest alternatiividest – meest, erinevatest siirupitest, steeviast aga ka juba looduse enda poolt loodud magusatest puu- ja köögiviljadest, mida sobib suhkru asemel toidusse riivida, jahvatada või niisama poetada.
Keskmine ameeriklane sööb väidetavalt nädalas erinevate söökide-jookide-maiustustega ära umbes kilo suhkrut. Veidi üle saja aasta tagasi söödi suhkrut umbes paar kilo aastas. Tänapäeva eestlane jääb kusagile siia kahe vahepeale, kaldun küll arvama, et kaalukauss langeb suurema tõenäosusega rohkem esimese variandi poole. Diabeet ja ülekaalulisus ei ole kujunemas epideemiaks mitte ainult Ameerikas, vaid kogu arenenud maailmas, süüdi on nii passiivne eluviis kui ka suhkru ja rafineeritud toiduainete poolest rikas menüü.
Valget, rafineeritud lauasuhkrut
peetakse üheks kõige ohtlikumaks laialt kasutatavaks toiduaineks tänapäevases menüüs, sest keemilise töötlemise tulemusel jõuab meie toidulauale vitamiini-, mineraalaine-, proteiini- ja kiudainevaba substants, mida sellisel kujul loodused ei leidu. Neuroloogid nimetavad seda närvimürgiks. Kõik lapsevanemad teavad, mis juhtub väikse lapsega pärast kommilahingut – elektrijänese energia ei leevene vähemalt pool tundi. Selle järgne jonnihoog ja väsimus paneb kannatlikuimad emmed-issid proovile. Liiatigi on ained, mida rafineerimisel kasutatakse, toksilised ning nende jäägid säilivad lõpptootes. Sellised omadused teevad lauasuhkrust anti-toitaine, mis pigem kurnab organismi, kui talle midagi annab.
Mineraalainete- ja aminohapeterikas indiaanisuhkur
Mahedaid naturaalseid magustajaid
on tänapäeva inimestele kaubanduse vahendusel kättesaadaval päris laias valikus – mesi, nii erinevad looduslikud õiemeed kui põnevate maitselisanditega segatud meesegud, looduslikud siirupid (agaavisiirup, vahtrasiirup, suhkrupeedisiirup jne), puhas steeviaekstrakt, mis on saadaval ka vedelal kujul või tablettidena ning loomulikult naturaalne rafineerimata roosuhkur.
Erilisematest kaubanduses pakutavatest magustajatest väärivad kindlasti mainimist ka kookospalmisuhkur, kasesuhkur ehk ksülitool, fruktoosisuhkur ja erütritool.
Nii mõnigi naturaalne magustaja (nt agaavisiirup, steevia) on oma maitselt tunduvalt magusam, kui harilik valge lauasuhkur, mistõttu teda kulub tunduvalt vähem ning sisaldab lisaks sellele erinevaid looduslikke vitamiine ning mineraalaineid. Steevia puhul tasub jälgida pakil olevat infot, kui puhta steeviaga on tegemist, odavamad variandid 1 tl steeviat = 1 tl suhkrut, kuid kallimad ja puhtamad ekstraktid on 1 g = 200g suhkrut, ehk siis 50g steevia ekstrakti = 10 kg suhkrut. Steevia puhul on samuti positiivne omadus, et tal on 0 kalorit ning lisaks magustamisele toimib ka antibakteriaalselt ja seenevastaselt soolestikus.
Steevia taim
Väga head küpsetiste magustajad on lisaks nn suhkrutele ja tema alternatiividele hoopis banaan ja porgand, magusamaist magusamad aga hoopis datlid, viigimarjad ja rosinad. Samuti saab suhkrut vähendada küpsetistes kaneeliga asendades.
Kasutatud materjal:
- K. Naur, Ü. Hõbemägi “Puhta toidu raamat”
Loe ka: