Toidu välimus otsustab muidugi palju, kuid kas selle nimel on mõtet seada ohtu enda või oma laste tervis. Kui ohtlik või ohutu see toidukosmeetika ikkagi on?
Esimesed sünteetilised toiduvärvid olid oma olemuselt tegelikult riidevärvid. Riidevärvid peavad jääma püsivasse seosesse kanga materjalidega. Kui süüa sama tüüpi toiduvärvi, siis võib see esmalt kinnituda juba suus ja siis söögitoru, mao ja sooleseina rakuseintel.
Verre imendudes võivad toiduvärvid põhjusta nii allergilisi ülitundlikkusreaktsioone kui ka omada ka pahaloomulisi kasvajaid tekitavat kantserogeensust.
Ja kindlasti võivad sünteetilised toiduvärvid anda ootamatuid komplekse närvisüsteemi rakumembraanide ja valkudega, häirides närviimpulsi ülekannet ning suurendades ka nn ADHD (attention-deficit hyper-activity disorder) ehk tähelepanudefitsiidi ja hüperaktiivsuse häire tugevnemise tõenäosust lastel. ADHD-ga on meditsiinikirjanduse andmetel tegemist ligi kümnel protsendil lastel.

E 102 – tartrasiin – kollane või punakas värvaine

•         Tüüpiline ülitundlikkusreaktsioon on nõgeslööve. Põhjustab ka allergilist nohu ja halvendab astmat. Eriti ohtlik astmaatikuile, kellel on ülitundlikkus aspiriini suhtes. Tekitab lastel üliaktiivsust ja käitumishäireid (ärritatus, rahutus, unehäired, keskendumis- ja õppimisraskused). Võib põhjustada allergilist purpurpuna, naha ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu.
•         Kasutatakse: Salatikastmed, magustoidud, jäätis, sinep, jogurtid, puuviljakonservid, marmelaad, närimiskumm, karastusjoogid, medikamentide ning vitamiinide kapslid.
•         Norras ja Austrias lisaainena keelatud.

E104 – Kinoliinkollane, sünteetiline värvaine

Kasutusala: Karastusjoogid ja maiustused.   Kõrvalmõjud: Nõgeslöövet ja angioödeemi (allergilist turset) süvendav lisaaine.

E 110 – oranžkollane, päikeseloojangukollane Sunset Yellow FCF

•         Vaata E 102. Ülitundlikkust esineb eriti aspiriini mittetaluvatel inimestel (nõgeslööve, nahaturse, seedehäired, iiveldus).
•         Kasutatakse: Magustoidud, saiakesed, kommid, marmelaad, jogurtid.

E 122 – asorubiin, karmoisiin – punane asovärv

•         Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E102.
•         Hüperaktiivsete laste kaitseorganisatsioon soovitab asorubiini laste söögis vältida.
•         Kasutatakse: karastusjoogid, puu-ja juurviljakonservid, jogurtid, saiakesed, maiustused.
•         Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Norras ja Rootsis lisaainena keelatud.

E 123 – amarant – punakaspruun asovärv

•         Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone.Vaata E 102.
•         Kasutatakse: saiakesed, moosid, maiustused, jäätis.
•         Ameerika Ühendriikides lisaainena keelatud.

E 124 – uuskošenill – erkpunane 4R, Ponceau 4R – punane asovärv

•         Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E 102.
•         Kasutatakse: keeksid, keeksipulbrid, karastusjoogid, magustoidud, maiustused, puuvilja- ja juurviljakonservid.
•         Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Norras loetakse uuskošenilli kantserogeenseks.
•         USAs lisaainena keelatud.

E 128 – punane 2G – punane asovärv

•         Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E 102.
•         Organismis võib tekitada toksilisi ühendeid, mille tulemusena häirub hemoglobiini moodustumine. Võib olla kantserogeenne.
•         Kasutatakse: vorst, keedetud lihast valmistatud tooted, hamburgerid, kaunistused, taimsed proteiinijahud
•          Lisaainena keelatud Iirimaal, Iisraelis, Kreekas, Austraalias, Austrias, Kanadas, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Norras, Rootsis, Malaisias.

E 129 – võlupunane AC – punane asovärv

•         Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E 102.
•         Kasutatakse puuviljadest ja marjadest valmistatud magustoitudes, maiustustes ja jäätises, saiakestes ja hamburgerites.
•         Lubatud kosmeetikatoodetes.
•         Lisaainena keelatud Taanis, Belgias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Rootsis.

E 131 – patentsinine V – sinine sünteetiline värvaine

•         Kahtlustatakse negatiivset mõju allergikutele. Tüüpilised ülitundlikkusreaktsioonid on naha punetus ja sügelemine, mis võivad ilmneda mõne minutiga. Harva võib esineda shokki, vererõhu langust ja hingamisraskusi.
•         Kasutatakse: puuviljakonservid, joogid ja maiustused.
•         Lisaainena keelatud Ameerika Ühendriikides, Norras ja Austraalias.

E 151 – briljantmust Brilliant Black BN – must asovärv

•         Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E 102.
•         Kasutatakse kastmetes, magustoitudes, jäätises, sinepis, kalamarjas jne. Lisaainena keelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Soomes, Norras.

E154 – pruun FK 4 – kunstlik segu asovärvidest – pruun värvaine

•         Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E 102.
•         Kasutatakse: suitsutatud ja soolatud kala.
•         Lisaainena keelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal,  Jaapanis, Austrias, Austraalias, Soomes, Rootsis, Norras.

E 155 – pruun HT – pruun asovärv

•         Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E 102.
•         Kasutatakse: kakao ja karamelli asemel toiduvärvina šokolaadikookides, saiakestes ja džemmides, šokolaadimaitselistes piimatoodetes.
•          Lisaainena keelatud Austrias, Ameerika Ühendriikides, Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis, Rootsis ja Norras.

E 180 – litoolrubiin  – punane asovärv 

•         Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E 102.
•         Kasutatakse: juustu koore värvimine

Lõige tarbijakaitse koduleheküljelt:

TOIDUVÄRVID Toiduvärvide kasutamise eesmärgiks on toodete tarbijale meelepäraseks muutmine ja sortimendi mitmekesistamine, kusjuures kasutatakse nii sünteetilisi kui ka naturaalseid toiduvärve. Looduslikud värvid on sageli ebapüsivad ning lagunevad toiduainete töötlemisprotsessi käigus. Seetõttu kasutatakse sünteetilisi toiduvärve, et anda tootele soovitud ere ja püsiv värvus.

Sünteetilisi toiduvärve, sh. asovärve, saadakse keemilise sünteesi teel. Osadel inimestel võivad sünteetilised toiduvärvid  esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku, sest neid lisatakse vaid silmailuks.

Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikeks ja käesoleval ajal keelatud.

Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitritoodete ja karastusjookide tootmisel, samuti lisandina jogurtitele, jäätistele, margariinidele, puu- ja juurviljakonservidele jne.

Kui mõni toode on väga erksavärviline, siis on seda tõenäoliselt värvitud asovärviga. Toiduvärvide kasutamisega on nii mõneski riigis liiale mindud: näiteks värvitakse USA-s konservikirsse punase toiduvärviga, Suurbritannias aga konservherneid ja -ube roheliseks, sageli värvitakse suitsuvorste punaseks. Sünteetiliste värvainete kasutamise algperioodil (19. saj. lõpp, 20. saj. algus) kasutati neid laialdaselt. USA-s oli kasutusel 80 nimetust sünteetilisi värvaineid. Toiduvärvide kantserogeensust hakati intensiivsemalt uurima 20 sajandi 60-date aastate lõpus, mille tulemusena keelati paljud neist ära.

Piirnormid

Toiduvärvide, nagu ka teiste lisaainete kasutamise suhtes kehtivad enamikes maades kindlad reeglid: on täpselt määratletud, millist värvi millises toidus võib kasutada ja kui suur on nende lubatud sisaldus. Erinevate riikide seadusandlus sünteetiliste värvainete kasutamisel ei ole ühesugune, sest neid seadusi võtab vastu iga riik iseseisvalt, vastavalt oma seisukohtadele. Selle tulemusena on ühtedes riikides mitmed värvained keelatud kui kantserogeensed, teistes aga lubatud. Näiteks asorubiin /E 122/ on EL-s lubatud, kuid USA-s ja Kanadas keelatud.

Erinevates riikides on kasutamiseks lubatud sünteetiliste värvainete arv erinev: Suurbritannias 16, Austrias 10, Kanadas 8, Venemaal  4, USA-s 9. Rootsis ei ole käes-oleval hetkel maiustustes ja teistes lastele mõeldud toitudes lubatud kasutada asovärvaineid. Ka Leedus ei ole asovärvid lubatud. Enne liitumist EL-ga Soome olid normid märkimisväärselt väiksemad EL-i piirnormidest. EL-s ja ka Eestis on lubatud kasutada kompvekkides, jäätistes, marmelaadides, närimiskummides, tordikaunistustes ja limonaadides 12 sünteetilist värvainet, sh ka asovärve. Kasutada lubatud värvide nimekiri muutub pidevalt vastavalt uutele uurimistulemustele. Näiteks 1994. aastal alandati sünteetiliste asovärvide – päikeseloojangukollase E 110, asorubiini E 122, erkpunase 4R E 124 ja pruuni HT E 155 – lubatud kontsentratsiooni kompvekkides 300 mg-lt 50 mg-le kg toote kohta, kuna asovärvidest võivad inimorganismis moodustuda kantserogeensed ühendid.