D-vitamiini kutsutakse päikesevitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks.

D-vitamiini on vaja:

• sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks,
• lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti,
• kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga,
• normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks,
• stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.

D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket.

D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel.

Vanusega väheneb naha võime toota D-vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem.

Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks.

D-vitamiini päevane soovitatav kogus on 7,5–10µg

5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks:

* 2 g kalamaksaõlis,
* 15 g suitsuangerjas,
* 50–60 g küpsetatud lõhes,
* 60 g soolaheeringas,
* 120 g munakollastes,
* 600 g hautatud maksas,
* 10 l piimas.

D vitamiini leidub järgmistes toiduainetes: rasvased kalad (heeringas, sardiinid, lõhe, tursamaks), puravikud (150g päevas), shiitake seened, muna (4 tk päevas), avokaado (150g), juust (500g), kanepiseemnetes, seedriõlis.

Suvel on lihtsaimaks mooduseks piisavalt D-vitamiini saada mõõdukas päevitamine. Parimaks aastaringseks D-vitamiini allikaks on D-vitamiini toidulisandid ja teatud määral aitavad vajadust katta ka rikastatud toiduained. Rikastatud toiduainetes olevad D-vitamiini kogused on üldjuhul liialt väikesed, et nendega kogu päevavajadust katta.

D-vitamiini on kahte sorti: D2 ehk ergokaltsiferool ja D3 ehk kolekaltsiferool. Mis on nende erinevus? Vahe on selles, et keha omastab D3 vormi 300x korda paremini kui D2-te. See tähendab seda, et D2 on praktiliselt kasutu.

D vitamiini puuduse korral võivad tulla järgmised sümptomid:

Lihasnõrkus

Kui märkad trenni tehes, et ei suuda teha sama palju kordusi kui varem, võib tegemist olla D-vitamiini puudusega.

Kurvameelsus

Ajakirjas The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism avaldatud uuringu järgi ohustab madala D-vitamiini tasemega naisi kaks korda suurema tõenäosusega depressioon.

Suurem valutundlikkus 

Ebapiisavat D-vitamiini kogust on seostatud ka kroonilise valuga.

Mikrotraumad

D-vitamiin soodustab luude kasvu ning kui sinu kehas on seda toitainet ebapiisavas koguses, muutuvad sinu luud hapramaks, mis omakorda suurendab mikrotraumade ohtu.

Kõrge vererõhk 

D-vitamiinil on oluline roll ka südametervises, sest see aitab reguleerida vererõhku. Kui D-vitamiini pole piisavalt, võib vererõhk minna üles.

Unisus

Ajakirjas The Journal of Clinical Sleep Medicine avaldatud uuring näitas, et D-vitamiini madalam tase on seotud suurema päevase unisusega.

Äärmuslik tujukus

Enne, kui hakkad süüdistama oma tujukuses ja kergesti ärrituvuses PMSi, pea meeles, et D-vitamiin mõjutab ka sinu tuju mõjutava serotoniini taset.

Kehvem vastupidavus

Mõned uuringud on näidanud madala D-vitamiini tasemega sportlaste puhul väiksemat aeroobset võimekust ja üldist vastupidavust.

Looduspere poest leiab D vitamiini:

D-vitamiin

D vitamiini tilgad lastele

D vitamiini tilgad 4000 IU

D3 vitamiin koos kaltsiumiga

D3 vitamiin koos K2 ja kaltsiumiga

kanepiõli, kanepiseemned

seedripähkliõli

Vitanorm kompleks

 

 

 

Kasutatud allikad:

http://www.toitumine.ee/d-vitamiin/

http://tervis.postimees.ee/2811912/uheksa-marki-d-vitamiini-puudusest

http://www.valter.saask.ee/vitamiin_D3.html