Rohelise mõtteviisiga inimeste hulgas on aastaid olnud vaidlus, kas ainus roheline valik on riidest mähe või sobib ka ühekordne ökomähe. Epp Petrone liigitas selle teema oma raamatus „Roheliseks kasvamine“ teemade hulka „vahet pole“. Seekord me ei räägi riidest mähkmetest. Räägin vaid ühekordsete tavamähkmete ja ökomähkmete erinevusest.

 

(Photo credit: jchongstudio via Visual hunt / CC BY-ND)

 

Milline ühekordne mähe on ökomähe?

Ühekordne ökomähe on mähe, kus ei kasutata näiteks erinevaid sünteetilisi lisaaineid.

Kindlasti on iga lapsevanem kuulnud Pampersi või Libero reklaame (need margid ei ole ökomähkmed), et just nende mähkmetes on kõige paremad pepupalsamid ja nahaniisutajad.

Reklaamis vaatab vastu õnnelik tita koos oma rahuloleva emmega. Loogiline, et lapsevanem tahab samasugust rõõmsat ja õnnelikku last.

Tegelikkus on aga muu. Sünteetilised pepupalsamid on oma koostiselt õlilaadsed ja kipuvad minema mähkmes haisema. Selleks, et pepupalsamid ei haiseks, lisatakse mähkmetesse lõhna neutraliseerijaid. Pepupalsamid ei säili väga pikalt. Seega peab mähkmetesse lisama ka säilitusaineid. Väljaspool Eestit on popid lõhnastatud mähkmed. Muidu äkki lapsevanem tunneb pissi, kaka või pepupalsami lõhna.

Tsiteerin siinkohal firma Roche kodulehte: „Mõned ühekordselt kasutatavad mähkmed sisaldavad keemilisi aineid, mis ründavad nahka.

Need on ained, mida kasutatakse mähkme poorse materjali pleegitamiseks, plastikmaterjalid kiles, parfüümid ning värvained.“

Need samad vanema heaolu suurendavad lisaained mõjuvad imiku õrnale nahale sageli väga ärritavalt. Üsna levinud häda on mähkmepiirkonna punetus. Tsiteerin siinkohal uuesti Roche kodulehte: „Dermatoloogide arvates võib kõige sagedasem mähkmepiirkonna lööve ehk kontaktdermatiit olla hilisemas elus kujuneva neurodermatiidi riskiteguriks. Põhjusteks on nahapõletik ning kontakt nahahooldusvahenditega. Kui kasutatavad vahendid sisaldavad parfüüme või säilitusaineid, võivad need soodustada allergilise ekseemi teket. Mähkmepiirkonna lööbe superinfektsioon Candida kolonisatsioon, on arvatavasti hilisemate allergiliste reaktsioonide kujunemise aluseks.“

Igal juhul on lapsevanemal mõistlik mitte võimaldada oma lapse nahal kokkupuudet karmide kemikaalidega.

Klooriga pleegitatud mähkmetes leidub dioksiine. Dioksiinid on grupp orgaanilisi aineid, mida katsete põhjal peetakse viljakust ja immuunsust rikkuvaks ning vähki tekitavaks.

Mäletatavasti mürgitati Ukraina president Viktor Jurtšenkot samuti teatud liiki dioksiiniga. Tollest ajast jäi meelde, et dioksiinid ei ole vees lahustuvad nad lahustuvad vaid õlides. Pepupalsamid on õlilaadsed. Huvitav, kas klooriga pleegitatud mähkmetest, milles on pepupalsamid, satub dioksiine laste kehasse rohkem…

Dioksiine on ligi 400 liiki. Me pole lugenud ühtegi artiklit, kus oleks räägitud nende kasulikkusest.

• Dioksiinid on grupp keskkonnas püsivaid orgaanilisi ühendeid.
• Tavaelus leiame dioksiine klooriga pleegitatud paberitoodetest ja plastikust (seetõttu on ohtlik PVC-d põletada).
• Kui saata dioksiinid looduslikku ringlusesse siis nad hakkavad organismides kuhjuma.
• Dioksiinide suur hulk on üks põhjustest, miks ei maksaks süüa üle 16cm räime. Liigmürgine!
• Ka väga väikesed dioksiinikogused (mikrogramm kilokrammi kohta) on inimesele kahjulikud.

Enamus ühekordsetes mähkmetes (k.a. enamus ökomähkmetes) kasutatakse imavusgeeli. Imavusgeeli tähistatakse mitmeti – SAP, ASAP, sodium polyacrylate, -CH2-CH(COONa), acrylic sodium salt polymer… Tegemist on pulbri või helvestega, mis veega kokku puutudes moodustavad geeli. Ökomähkmetes kasutatakse seda geeli kokkuhoidlikumalt ja segatakse tselluloosiga vms. Imavusgeel suudab vedelikku talletada 100x enam kui ta ise kaalub. Imavusgeel võib põhjustada nahaärritusi ja allergilisi reaktsioone siiski harvem kui lõhnaained ja pepupalsamid. Naiste tampoonides on keelatud teda kasutada, sest võib soodustada toksilise sündroomi teket. Laste mähkmetes on imavusgeel lubatud. Imavusgeel tuli kasutusele 1978.aastal Jaapanis ja seda kasutati naiste sidemetes.

Ökomähkmed on enamjaolt osaliselt komposteeruvad. Liberod, Pampersid, Huggies mähkmed kõdunevad erinevate arvutuste põhjal 300-500 aastat. Ühekordsed ökomähkmed kõdunevad märkimisväärselt lühemat aega. Ühekordsetes ökomähkmetes kasutatakse vettpidavas kihis näiteks maisitärklist.

Kui lapsevanemad eelistavad plastikupõhiseid mähkmeid (panevad iga mähkme veel eraldi kilekotti) siis nende mähkmed lõpetavad kõdunemise alles mitme-mitme põlvkonna pärast. Kui aasta jooksul iga päev kasutada nt 7 ühekordset mähet siis teeb see kokku 2555 mähet. Päris suur hulk prügi. Kui eelistada tavamähkmeid siis saame väga suure hunniku kraami, mis ei idane ja ei mädane. Igaüks meist teab, kui suur on tavamõõdus mähkmepakk. Pange selliseid pakke üksteise kõrvale 50 kuni 70 (erinevatel firmadel on mähkmepakis erinev arv mähkmeid). Palju see ruumi võtab? Prügimäel võtab see samapalju ruumi.

Eestis müüakse ühekordsetest ökomähkmetest Moltex nature (45% komposteeruvad, tselluloos taastuvast FSC metsandusest)), osaliselt keskkonnasõbralikud on ka Muumi, Bamboo ja Naty mähkmed.

Autor: Katrin Jõgisaar, kopeeritud Lapsuliblika blogist autori loal.

———————

Ökoloogilised ühekordsed mähkmed leiad Looduspere poest.