Testimine võimaldab määratleda elutähtsate mikroelementide tsink, seleen, vask, mangaan, räni, jood ja kroom taset organismis. Lisatud on ka magneesium ja raud, sest inimesed nõuavad, olgugi, et nende kahe otsene omastumine sõltub seitsme elutähtsa mikroelemendi olemasolust. Nende elementide olemasoluta ei suuda organism kätte saada vitamiine ega pole suuteline sünteesima fermente hormoone ja muid ühendeid.

Muutused silmaiirisel, peopesade-, jalataldade- ja kõrva naha pinnal toimuvad juba kõige varasematel patoloogiliste protsesside etappidel siis kui seda pole võimalik veel mitte ühegi analüüsi abil tuvastada. Nad annavad märku organi funktsionaalsest või struktuursest nõrkusest kaua aega enne seda kui hakkavad ilmnema probleemi kliinilised sümptomid (kuni 5 aastat).

Naha pinna bioloogilise aktiivsuse tsoonides nagu ka silmaiirisel on olemas kõikide organite projektsioonid ning asetades käe 4 sõrme
sensorpaneelile on võimalik seda informatsiooni lugeda. Edasi töödeldakse saadud andmeid arvutiprogrammi poolt ning ekraanile kuvatakse koormuskoefitsent 0-100% ning prognoositav elutähtsate mikroelementide vajadus.

Venemaa Meditsiiniakadeemia Inimmorfoloogia teadusliku uurimise instituudi ja Jena ülikooli toitumisinstituudi (Saksamaa) kasutada on unikaalsed ja sensatsioonilised patoanatoomilised uurimisandmed. Need kaks teadusasutust viisid esmakordselt maailmas läbi katsed, millede eesmärgiks oli selgitada mikroelementide mõju ning nende defitsiidi patoloogilist toimet elavale
organismile.
Uuringud viidi läbi teineteisest sõltumatult. Nende tulemused vapustasid aga kogu teadusmaailma. Need on avaldatud vene- ja inglise keeles välja antava ajakirja «Микроэлементы в медицине», (http://www.microelements.ru/kollegam/nauchny-zhurnal/)
2001. aasta 2. numbris.

Eksperimendi sisu: kasvajad ja kasvajasarnased moodustised kitsedel eksperimentaalse mikroelementoosi tingimustes.
Eksperiment ise seisnes selles, et mitme aasta vältel oli loomade ratsioonist välja lülitatud ainult üks mikroelement. See tähendab, et
organismis tekitati kunstlik süvenenud mikroelemendi puudus kuid muu toiduratsioon oma koostise poolest oli täpselt selline, mida loom vajas.
Isegi selliste tingimuste korral tekkisid loomadel mõne aja möödudes haigused ja kui nad hukkusid, siis uuriti põhjalikult ühe või teise
mikroelemendi puudusel tekkinud haigusi ja muutusi organismis. Kõigi katsegruppide loomadel (*ainult 1 mikroelemendi defitsiit!*) tekkisid organites ja kudedes põletikulised protsessid, kasvajasarnased moodustised, hea- ja halvaloomulised kasvajad järgmistes kudedes ja organites:

• mittelakteeruvates piimanäärmetes leiti põletikke ja tsüstadenoome;
• neerupealistes – koore ja säsi adenomatoos;
• munasarjades – põletikke ja hulgaliselt follikulaarseid tsüste;
• kõhunäärmes – põletikud ja endokriinse osa ehk Langerhansi saarekeste
rakkude halvaloomuline areng
• endomeetriumis – näärmete hüperplaasia või isegi tsüstiline hüperplaasia
• nahas – hüperplaasia ja põletikulised protsessid
• tüümuses(harknääre) ja kilpnäärmes – hüpotroofia ja hüperplaasia
• rasvade ainevahetuse häired (rasvumine, maksa tsirroos, müokardi
tsirroos);
• süsivesikute ainevahetuse häired
• mineraalainete ainevahetushäired (kaltsiumi ja raua omastumine)

Loomadel tekkisid järglaspõlvkonnal mikroelementide defitsiidi tõttu järgnevad probleemid:
• alakaalulisus;
• munandite, munandimanuste ja seemnejuhade puudulik areng;
• veresoonkonna puudulik areng;
• song;
• maksa ja neerupealiste kaasasündinud tsüstid;
• kaasasündinud mikrolementide defitsiit jne.

Arvukad kaasasündinud probleemid muutsid kitsetalled elujõuetuteks ning varsti peale sündimist nad ka surid. Uuringute käigus leiti kõikidel mikroelementide defitsiidiga katseloomadel onkoloogilisi probleeme ning erinevaid arenguhäireid.
Katse tõestas, et mikroelementide krooniline puudus tekitab:
Ø organismi vastupanuvõime langust ja immuunsüsteemi töö nõrgenemist;
Ø endokrinopaatiat (endokriinsüsteemi näärmete talitushäired, mis tekivad
hormoonide moodustumis-, transpordi- ja omastamismehhanismide
puudulikkusest);
Ø fermentopaatiat (fermentide täieliku puudumise või aktiivsuse languse
tõttu tekkinud haigused ning patoloogilised seisundid);
Ø põletikulisi protsesse organites ja kudedes;
Ø kasvajaid, vähkkasvajad sealhulgas.

*Mitte ükski füsioloogiline protsess organismis või informatsiooni ülekanne geenidelt rakkudele ei saa organismis toimuda ilma mikroelementide: **tsink, seleen, jood, mangaan, kroom, vask ja räni** osaluseta.*
*Tsink* omab toksiinide- ja viirustevastast toimet, osaleb regeneratsiooniprotsessides ning suguhormoonide tootmises.
*Seleen* pidurdab põletikulisi- ja kasvaja-protsesse ja osaleb türoidsete hormoonide sünteesis.
*Mangaan ja kroom* pidurdavad allergiliste reaktsioonide arengut ning osalevad nais-suguhormoonide sünteesis.
*Jood* osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja kõikide kudede rakkude kasvuprotsessis ning mõjutab väga paljusid ainevahetusprotsesse.
*Vask* omab antibakteriaalseid ja seenevastaseid toimeid, pidurdab pärmseente arengut ning tugevdab terve rea ravimite mikroobidevastast toimet.
*Ränil* ning kõikidel tema ühenditel on omadus „meelitada“ enda külge viirusi, baktereid, patogeenseid kokke, trihhomonaade ja seeni.

*Mikroelementide defitsiit on ohtlik seetõttu, et ta ei anna väga pikka aega mitte ühtki kliinilist sümptomit*. Vereanalüüs mikroelementide puudust ei pruugi näidata, kuid samal ajal organites on defitsiit juba kriitiline. Sellist seisundit kutsutakse varjatud ehk latentseks näljaks. „Varjatud mikroelementide nälja“ foonil muutuvad organite funktsioonid (langeb hormoonide-, fermentide- ja teiste ühendite tootmine, nende töökoormus suureneb, nende „kulumine“ kiireneb) ja tekivad häired organite kudedes,
hakkavad arenema haigused, mida on vaja ravida puudu oleva mikroelemendi manustamise teel.

*Eluks vajalike mikroelementide defitsiidi korral hakkavad ladestuma metallid-antagonistid: tina, kaadmium, alumiinium, arseen, plii, elavhõbe jt., mis omakorda kutsuvad esile haiguslike protsesside arenguid. *

Lisaks otsesele toksilisele toimele, blokeerivad raskemetallid hormoonide tootmist näärmetes, mis viib hormonaalregulatsiooni häirumiseni. See kutsub esile erinevaid immuundefitsiite ja kasvajalikke- ning onkoloogilisi protsesse.
*Plii* pärsib kilpnäärme-, hüpofüüsi-, neerupealiste hormoonide sünteesi, soo-omaste steroidide tootmist, meeste viljatust ning iseeneslikke aborte naistel.
*Alumiinium* pidurdab immuunsüsteemi töövõimet (T-lümfotsüütide ja makrofaagide funktsionaalsuse langus).
*Kaadmium* mõjub toksiliselt munanditele (kahjustab veresooni ja isheemia teke), hüpotalamuse-hüpofüüsi regulatsiooniprotsesside häirumist ja kasvajate teket.
*Elavhõbe* mõjub toksiliselt immuunsüsteemile, onkoloogiliste rakkude arengut, loote väärarengut.
*Kahjulike raskemetallide ladestumine hakkab toimuma juba platsentas.*

Mikroelementide defitsiit (ja raskemetallide ladestumine) on iseloomulik paljudele haigustele ja patoloogilistele seisunditele. Ümarussidega (askariidid, naaskelsabad, piugussid, ankülostoomid, trihhinellid) nakatumist esineb tunduvalt sagedamini inimestel, kelledel on mikroelementide defitsiit (sagedased on juhud, kus helmintoosidega kaasneb kilpnäärme alatalitus).
*Mangaani-, kroomi- ja vase*puudusel suureneb risk nakatumiseks lameussidega (kassi tagaraiglane, siberi tagaraiglane jt, opistorhidega ja klonorhidega). Samal ajal täheldatakse defitsiiti ka hormonaalse balansi häirete korral.
*Räni* defitsiit viib organite parasitaarsete kahjustusteni. Krooniline mikroelementide puudus viib selleni, et organism ei suuda
reageerida parasiitide sissetungile.

*Uuringud tegid kindlaks, et joodil, seleenil, mangaanil, tsingil, kroomil ja vasel on antiparasitaarsed omadused. Mikroelementide puudujäägi kõrvaldamine kiirendab tervenemist. Mikroelemendid aktiveerivad looduslikud eneseregulatsiooni mehhanismid, mis viivad organismi immuunreaktsioonidetäieliku taastumiseni*. Mikroelementide olemasolul taastuvad kudede regenaratsiooniprotsessid, hormoonide tootmine jne.

Teadustootmiskoondis „Optisalt“ on välja töötanud ja toodab mitut naturaalset preparaati – Metosept, Vitanorm, Baktrum, Maksifam, Imkap, Cromazin, Zimed, Regesol jt. Nende preparaatide koostisse kuuluvad antiparasitaarsete taimede kompositsioonid, biosorbendid, antioksüdandid ja teised bioaktiivsed ühendid. Tänu kaasaegsete krüogeensetele tootmistehnoloogiatele, säilivad neis ühendites naturaalsed, kergelt omastatavad (elusad) mikroelemendid.

Moskva riiklik stomatoloogiaülikool ja Venemaa Teaduste akadeemia juures asuv arengubioloogia instituut viisid läbi nende preparaatide kliinilised uuringud: «Kudede reparatiivne regeneratsioon taimsete preparaatidega», mis näitasid, et nende kompleksne
kasutamine suurendas põletikukoldes tendriliste rakkude-, makrofaagide-, neutrofiilide- ja basofiilide hulka. Saadud andmete analüüs tõi järelduse: taimsete komplekside kasutamine stimuleerib kaasasündinud immuniteeti, soodustab raku- ja humoraalse immuniteedi aktiveerumist ning soodustab kudede regeneratsiooni.

Tsingi, seleeni ja vase defitsiit põhjustab nende antagonistide – plii ja kaadmiumi ladestumist.

Tsink väljutab pliid, kaadmiumi, tina; alumiiniumi väljutavad tsink, mangaan, kroom, vask ja räni.

Raskemetallide toksiline toime tekitab väga suurt hulka tervisehäireid: immuunsüsteemi kahjustumine, endokriin- ja hormonaalregulatsiooni häired, ainevahetuse häired, kesknärvisüsteemi kahjustused, jne.

Näiteks:
*kaadmium* põhjustab kilpnäärme-, südame-, maksa- ja kopsu haiguseid, ateroskleroosi, aneemiat, immuunsuslangust;
*plii* põhjustab hüpertooniat, arütmiat, bradükardiat, tahhükardiat, kahjustab kesknärvisüsteemi (reaktsioonide pidurdatus, rahutus, kilpnäärme, väsimus, depressioon, immunsüsteemi maha surumine).
*Arseen *tekitab kroonilist nohu, erosioone, põskkoobaste- ja neelu kuivust, bronhiaalastmat, kopsuvähki, mao limaskesta põletikku (gastriit).
Alumiinium vähendab vastupanuvõimet viirustele ja bakteritele, põhjustab kesk- ja perifeerse närvisüsteemi haigusi (pareesid).

Teadusuuringud annavad tunnistust sellest et naturaalsed taimsed bioloogiliselt aktiivsed ained (fütoeksidonid (фитоэкдизоны) – anaboolikud; fütolektiinid (фитолектины); terve rida alkaloide, eeterlikke õlisid ja polüfenoole) tulevad efektiivselt toime erinevate viirusnakkustega, gripp sealhulgas.

*Tsink, seleen, räni, mangaan ja vask (raskemetallide funktsionaalsed antagonistid) on võimelised alandama raskemetallide toksilist toimet ja neid rakkudest väljutama.* *Teisi mehhanisme organismil nende väljutamiseks pole. *

Milleni viib mikroelementide defitsiit?

Seleeni vaegus põhjustab veresoonte seinte põletikke, Hissi kimbu parema sääre blokaadi (EKG näitab südame rütmihäiret), maksafunktsioonide langust (maks ei hävita enam soolestikust tulevaid parasiite, kes praktiliselt ilma takistuseta migreeruvad veresoonkonda mööda edasi) ja kilpnäärme hormoonide taseme langust , millede defitsiit omakorda viib südame löögisageduse
langusele ja isegi kuni südame seiskumiseni.

Joodi defitsiit tõstab vere viskoossust ja veri ei suuda tungida kapillaaridesse. Südame koed jäävad nälga ning saavad seeläbi kahjustatud, ning süda ise, kapillaarse vereringe häirumise tõttu on sunnitud suurendama oma kudede koormust 3-5 korda. Selline koormus on eriti ohtlik naistele raseduse perioodil.

Mangaani defitsiit viib lipiidse ainevahetuse häirumiseni – rasvade ja kolesterooli ainevahetus. Lisaks kahjustab see veenide- ja südame klappe, põhjustab südame- ja maksa rasvumist ning tõustab vere rasvasisaldust. Viskoosne ja paks veri aga takistab südame tööd ning see tubli verd ringi ajav mootor on 24-7/365 üle koormatud. Süda võiks ju töötada pideva ülekoormuse all, kuid kahjuks on tema ressursid piiratud ja südamelihas lihtsalt „kulub ära”.

Räni defitsiit põhjustab kaltsiumi väljauhtumist luukoest, seejuures välja uhutud kaltsium hakkab ladestuma veresoonte seintele. Vähe sellest, et veresooned jäigastuvad, väheneb ka nende läbimõõt – algab veresoonte skleroos, mille puhul kõige rohkem saavad kannatada aju- ja südame mikrokapillaarid. Tagajärgedeks on infarkt ja insult. Kui skleroos on kahjustanud alajäsemeid kannatab inimene piinavate valude käes, koed kärbuvad ja inimest ähvardab jäsemete amputatsioon. Kaltsiumisoolade ladestumine südame klappidesse nõuab aga kirurgilist sekkumist ja klappide väljavahetamist. Kaltsiumi ladestumine selgroodiskidesse põhjustab artroosi
ja kondroosi. Osteokondroos blokeerib seljaaju ja siseorganite koostöö ja see võib saada ka südame tööd takistavaks faktoriks (infarktieelne seisund). Preparaadis Riol on räni organismi jaoks omastatavas vormis – räni sisaldavate orgaaniliste hapetena.

Kroomi defitsiit on seotud: vere kolesteroolitaseme tõusuga; kiirendab ja suurendab kolesteroolinaastukeste teket, mis ladestudes vähendavad veresoone valendikku ja piiravad verevoolu südamesse, neerudesse, ajusse ja alajäsemetesse; arteriaalse vererõhu tõusuga; põhjustab diabeedi sarnast seisundit – glükoosi omastatavuse langus ja insuliini taseme tõus, mis põhjustab haavandite teket veresoonte seintesse. Kroomi vähesus langetab lihastoonust (ka veresooned on lihased) Ja see viib arteriaalse vererõhu langusele. Kroomi manustamine (Cromazin) taaskäivitab arteriaalse vererõhu loomulikud regulatsioonimehhanismid. Tuleb veelkord rõhutada seda, et mikroelementide disbalanss ei kaasne südame-veresoonkonna haigustega vaid viib need üle kroonilisse ja sageli ka
ägedamasse ning raskemasse vormi.

Vase defitsiit põhjustab muutusi veresooni moodustavas sidekoes – aortide ja suurte arterite aneurüsme, seesmisi verejookse, kiirendab trombide moodustumist, kolesteroolitaseme tõusu veres ja suurendab väga noorte (kuni 30 aastaste) inimeste müokardi infarktide tekkeriski. Vase ja tsingi defitsiidiga on seotud ka varikoos. Nende mikroelementide lisamanustamine (Zimed) soodustab veresoonte sidekoe tugevnemist. Kaasagsed teadusuuringud kinnitavad, et iga patoloogiaga on seotud kindlate mikroelementide
tasakaaluhäired. Elutähtsate mikroelementide defitsiidiga on seotud raskemetallide-antagonistide ladestumine.

Räni defitsiidiga on otseses seoses kaltsiumi ladestumine versoonte seintesse (sooned kivistuvad), kui aga hakata räni manustama need protsessid peatuvad. Sagedamini aga hakkavad organismis ladestuma raskemetallid. Näiteks plii sihtmärgiks on kapillaarid. Süsteemne veresoonte kahjustumine viib hüpertoonia tekkeni, vaskuliitideni (veresoonte seinte põletik) ja arterite ateroskleroosini. Plii pidurdab vereloomeprotsesse, kuna ta lõhub erütrotsüüte (vererakud, mis transpordivad hapnikku kudedesse) ja lühendab
nende elutsüklit(hakkab arenema aneemia). Toidus olevad orgaanilised happed moodustavad koos pliiga soolade lahuseid ning seeläbi tekib plii mürgistus. Organismi reaktsioon pliimürgistusele võib olla aga nii tugev, et vere rõhk hüppab kosmilistesse kõrgustesse. Lisaks põhjustab plii häireid endokriinsüsteemi töös, mille tagajärjel võib tekkida arütmia, siinusbradükardia, tahhükardia, vasoneuroos, piinavad valusööstud maos ning sooleummistused, mis ei allu ühelegi ravile. harvad pole juhtumid, kus keha
temperatuur tõuseb kuni 37,5 Co. Pliimürgistusele viitab matt ja kahvatu nahatoon (kapillaaride spasm, aneemia), nõrkus, väsimustunne, mälu halvenemine, peavalud, unehäired; üle kogu keha tekkivad valud, hambakaaries, progresseeruv neeru-puudulikkus, potentsi langus ja viljatus. Pliimürgistusega haigete vereseerumis on väga sageli suurenenud raua näitajad, kuid kasu sellest pole, sest raua üleküllus tõstab mürgistusnäite veelgi. Selle juures peamised vereanalüüsi näitajad nagu leukotsüüdid,
trombotsüüdid ja erütrotsüütide settekiirus (ESR), jäävad normi piiridesse. Tsink kroom ja seleen on võimelised rakkudest väljutama plii ühendeid. Kaadmiumi näol on tegemist kantserogeensete omadustega toksiiniga (immuunotoksiin), mis kutsub esile kasvajate teket. Üks sigaret sisaldab 1,2 – 1,5 mikrogrammi kaadmiumit, mis suitsetamisel satub nii suitsetaja organismi kui ka tema kõrval olevate inimeste organismi. Ööpäeva jooksul võib inimese organismi sattuda 10 – 20 mikrogrammi kaadmiumit ning vanuse
kasvades kaadmiumi kogus ainult kasvab. Kaadmium on viitsütikuga pomm selle pärast, et rakkudel puudub raskemetallidest puhastumiseks isepuhastusmehhanism. Ainus moodus on puhastamine mikroelementide-antagonistidega. Kaadmium ladestub peamiselt neerudesse ja 12-sõrmiksoolde. Elu jooksul võib tema kontsentratsioon neerudes tõusta 100 – 1000 kordseks. Kaadmiumi toksilist toimet saab vähendada preparaatidega, mis sisaldavad tsinki, seleeni ja vaske. Need mikroelemendid suudavad kaadmiumi väljutada ka rakkudest.
Arseen põhjustab veresoonte kahjustust ja esmalt satuvad ohtu alajäsemed.  Arseeni peamine toksiline toime seisneb erütrotsüütide kahjustumises ja hemoglobiini eritumises vereplasmasse (veresoonesiseline hemolüüs). Erütrotsüütide kahjustumine viib organismi iseenesliku mürgistumiseni, samasuguseni, mis tekib parasiidi mürkide tagajärjel (malaaria) või vereülekande käigus satub organismi ebasobiv veri. Arseenimürgituse kõrvaltoimena väheneb südame pumpamisfunktsioon (kardiogeenne šokk), äge südamepuudulikkus ja maksa mürgistumine. Arseenimürgistuse sümptomiteks võivad olla: ärrituvus, kuulmislangus, kõne- ja liigutuste koordinatsiooni-häired, epilepsiale sarnased krambihood, psühhoosid, immuunsuslangus ja vereloome häired (aneemia). Arseeni ladestumine tugevneb, kui organismis on vähe seleeni ja tsinki ning teda väljutada on võimalik mikroelementide kaasabil.

Sel viisil on hüpertoonia puhul peamine eesmärk mitte vererõhu numbrite alandamine vaid vererõhu tõusu tekkepõhjuste kõrvaldamine – parasiidid, intoksikatsioon ja mikroelementide defitsiit. Hüpertoonia varases staadiumis on võimalik seda haigust võimalik tõhusalt ennetada, kasutades selleks antiparasitaarset tervendavat programmi. Kui hüpotoonikud (normist madalama vererõhuga inimesed) arvavad et nende jaoks ohtu pole, siis nad eksivad. Hüpotoonia korral on alatoonuses nii lihased, mis reguleerivad vere rõhku, vaid ka veresooned ise. Vere rõhu järsk tõus alanenud veresoonte toonuse foonil võib tekitada hüpertoonilist kriisi, kuid see tekib madalamate näitajate puhul (130 – 150 mm/Hg). Hea, kui sel juhul lõhkeb veresoon ninas ning kõik lõpeb nina verejooksuga. Kui aga veresooneke lõhkeb peas? Puuduliku vererõhu tõttu (pole vahet, kas hüpertoonia või hüpotoonia), häirub vere tsirkulatsioon kõige enam just väikestes veresoontes – kapillaarides – ning kõige enam saavad kahjustada maks, neerud, kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja süda! Kapillaarse vereringe parandamine ja arteriaalse vererõhu stabiliseerimine on hea
tervisliku seisundi taastamisel möödapääsmatu! Dieedid ja nälgimine võivad oodatava tervenemise asemel tuua kaasa arteriaalse vererõhu languse just seepärast, et pidevalt mingil eridieedil istumine süvendab mikroelementide defitsiiti organismis veelgi. Pearinglus, ilmastikutundlikkus, letargilisus, peavalud ja minestamine – need hüpotoonia sümptomid ilmuvad sagedamini peale haigestumisi. Helmintide olemasolu organismis ainult süvendab organismi vastupanuvõime langust erinevatele haigustele ning
raskendab nende kulgu.

Tõlkis ja teksti koostas: Mati Rebane